Abdul Turay: Me peame rääkima Blondiinist ({{commentsTotal}})

Abdul Hamid Turay
Abdul Hamid Turay Autor/allikas: Erakogu

Kristiina Ojuland, plaatinablondiks värvitud juustega endine välisminister ja endine Euroopa Parlamendi liige, tegi möödunud nädalal oma Facebooki kontol huvitava avalduse. Ma ei suvatse ta sõnu korrata, kuid selle sisu oli üldpildis järgmine: “Bla-bla-bla neegrid bla-bla on ohuks valgele rassile bla-bla-bla.”

Olles üks vähestest käepärastest avaliku elu “neegritest” Eestis, mõtlesin esmalt teemat mitte kommenteerida, kuid siis suudeti mind ikkagi veenda seda tegema. Ojuland, kellele ma edaspidi viitan kui Blondiinile, kuna rass kui niisugune on tema jaoks ilmselgelt oluline, on avalikkuse tähelepanuga harjunud. Tema saavutuste hulka kuulub ka osavõtt meelelahutussaatest “Tantsud tähtedega”. Samuti on ta tuntud oma kallite käekottide kollektsiooni poolest. Blondiin on hea näide sellest, miks Eesti tegelikult ei vaja karjääripoliitikut. Ta on veetnud terve oma elu poliitikas, järgides südamelähedast elustiili, mida sissetulekud selles valdkonnas võimaldavad.

Möödunud aastani kuulus ta Euroopa Parlamenti, kus liiguvad tõelised rahad. Nüüdseks on ta välja visatud nii europarlamendist, Reformierakonnast – häälte võltsimise skandaali tõttu – kui ka üldse igasugusest tasustatud tööst. Ma ei ole kursis Blondiini isiklike võimalustega peale selle, et tal on rikas mees, kuid üldiselt elavad inimesed ikka oma sissetulekutest. Kahtlemata on Blondiinil laenuga ostetud kena maja, lisaks muid kulukaid väljaminekuid
puhkusereisidele, juuksurile, kallihinnalisele garderoobile ja mõistagi käekottidele, mis kõik tema sääste õgivad. Kui inimene jääb korraga töötuks ilma igasuguse väljavaateta töölesaamisele, muutub ta meeleheitlikuks. Küsimus on, kui meeleheitel on Blondiin?

Viimastel parlamendivalimistel sai Blondiin Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) juhina 273 häält. Et anda sellele arvule kontekst, asetaksin kõrvale peaminister Taavi Rõivase oma valimisringkonnas kogutud enam kui15 000 häält. Keegi ei võta Blondiini tõsiselt. Tema mõtteavaldused ei too talle seda, mida ta tahab – hästimakstud töökohta. Neile, kes on hinges rahvuslikud konservatiivid, on juba olemas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Küllap ta juba plaanibki nendega ühineda.

Küsimus on, kas nad tahavad teda. Esiteks peab Blondiin tõestama, et tal on olemas rahvuslik-konservatiivse meelelaadiga inimeste toetus. 273 hääle korral on see väljakutse. Iroonilisel kombel ei eksi inimesed, kellele Blondiin meeldib, järeldustes, et Eesti ei peaks sadu varjupaigataotlejaid vastu võtma. Nad eksivad hoopis probleemi analüüsis ja emotsioonidest laetud kõnepruugis. Eestil ei ole ressursse sellise hulga igasuguste oskusteta inimeste vastuvõtmiseks, ning nagu lugejad hästi teavad, on väljastpoolt tulijale Eesti ühiskonda sulandumine keeruline isegi siis, kui näha välja nagu kohalikud. Kuid vähemasti oskavad asüülitaotlejad – juhul, kui nad tulevad – teha põllumajanduslikku tööd. Inimene, kellel on tõelisi raskusi Eesti ühiskonnas koha ja tööjõuturul töö leidmisega, on hoopiski Blondiin.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Käesolev artikkel on algselt ilmunud ERR-i ingliskeelses portaalis.

Toimetaja: Merilin Pärli



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: