Timoteus Tuovinen: Televisiooni mäng ({{commentsTotal}})

Meediakonverentsil esinenud Soome meediaspetsialist Timoteus Tuovinen leiab, et Eestil ja Soomel on aeg taaselustada oma koostöö televisioonis, tehes seda uudsel, kaasaja nõuetele vastaval viisil, et muutunud meediamaailmas ellu jääda.

”Hakatuseks räägin teile loo, mis sai alguse pea 30 aastat tagasi Eesti Televisioonis. Olin toona noor Soome Yleisradio programmihankija ja -tootja.

Olin hädavaevu oma tee läbi hämarate treppide ja lõputute koridoride õigesse toimetusse leidnud. Kabinetid olid tillukesed, täis tumedast puidust mööblit ning igal laual laiutas must telefoniaparaat. Me tusameele talv valitses nii väljas kui sees ning mulle tundus, et kõikjal olid vaid ülikondades vanainimesed.

Sain kokku oma kolleegi ja sõbra Tõnis Värnikuga ning linastus võis alata. Film, mida mulle näidati, oli Rein Marani ”Tavaline rästik”.

Kui ma peaksin nimetama peamise muutuse, mis nendest hallidest nõukogude aegadest tänaseni aset on leidnud, oleks selleks sisu. Mitte niivõrd sisu olemus ehk Lugu, vaid selle pakendamine ja tarbimine. Oleme tunnistajaks pöördelisele muutusele teletoodangus, kus sisu võtab uute tehniliste platvormide kontekstis pidevalt uusi vorme. See kõik muudab meediamaastikku põhjalikult.

Meie, ”teleinimesed”, armastame tihti koos käia. Mitu korda aastas Cannes'is, Hollywoodis või Berliinis kohtudes lonksame šampanjat ja krõbistame peeneid pipstükke kõrvale, vahetades samal ajal infot ja pekstes keelt võitjate ja kaotjate kohta. Tänavused luuserid on ilmsed: telekanalid ja meediamajad. Võitjate hulka kuuluvad aga üha suuremat võidukäiku tegeva YouTube'i sisuloojad ja iseäranis omanikud.

Me oleme näinud uute videokanalite tõusu, neist üks huvipakkuvamaid on olnud kanadalaste VICE. VICE värbab ainult noori inimesi ning arendab koostööd suurte meediaettevõtetega, näiteks toodetakse HBO kanalitele igapäevaselt 30-minutilist uudistesaadet spetsiaalselt noortele inimestele. Geograafiliselt lähem näide on põhjanaabrite YLE, mis on alustanud koostööd noore YouTube'i põlvkonnaga, kes toodab nende jaoks videosisu. YLE Areena platvorm on sellega õigel teel. Asjakohane sisu õiges kanalis on hea algus. Küsimus on aga: kui avalik-õiguslikud kanalid on juba pöördunud sõltumatute videokanalite poole, siis mis saab edasi?

Noortest rääkides on ilmne, et oleme juba kaotanud ühe põlvkonna, kes on irdunud klassikalisest lineaarsest televisioonist ja tarbib online-videokanaleid. Et seda protsessi kuidagigi peatada ja ”sajandivahetuse X-generatsiooni” publikuna säilitada, tuleb kohal olla seal, kus nemad on. Digitaalne levik on ringhäälingule, sõltumata selle omandivormist, ainus viis ellu jääda ja selles ärivaldkonnas ka edeneda. Mine sinna, kus asub su publik ja püüa mängureeglitest jooksvalt aru saada!

Nüüd järgneb aus ülestunnistus. Ma olen püüdnud jälgida videoblogisid ja YouTube'i laetud videoid, aga ma ei saa sellest aru. See on ilmselt mingi põlvkondlik nähtus, aga ma ei mõista, miks peaksid mind paeluma mitmeminutised klipid, kus teismeline räägib midagi kaamerasse, samal ajal oma hamstrit paitades? Kuid numbrid ei valeta. Miljoneid ja miljoneid ”kadunud põlvkonna” noori see paelub ning nad tellivad selliste meediakanalite sisu ning tarbivadki seda, usinalt ka sõpradega jagades. Selline on suur osa meie võimalikust praegusest auditooriumist ning meil oleks mõistlik sellele nähtusele reageerida, enne kui nad kaotatud on. Alati on mõistlik olla trendilooja, mitte nende sabas sörkija. Olgem teerajajad, mitte üksnes teiste rajal käijad.

Teleäri oli aastakümneid stabiilne. Peamine, mida Eesti Televisioon 80ndate lõpus teadma pidi, oli, kust leida välismaa filme ja telesarju ning kui palju need maksavad. Sellele materjalile eetriaja planeerimine, litsentsilepingute sõlmimine, turundus ja auditooriumiuuringud järgnesid juba loomuldasa.

Tänapäeval on telesisu mingi kummaline tegelane. Vanasti kohtas teda telesaadetes, kenasti saatepea ja reklaamipausi vahele paigutatuna; tänapäeval jookseb telesisu amokki internetikanalites, nutitelefonides, sotsiaalmeedias. Korraga ja endale sobival ajal saab ära vaadata terve hooaja toodangu, ja seda nutitelefonist või tahvelarvutist. Seda võib toota igaüks: HBO, Netflix, Paramount või naaberkorteri teismeline. Praegune teleajastu on mõne jaoks segadust tekitav, teise jaoks suisa hirmutav. Luuleliselt väljendudes, on muutunud väljakutseks kraapida oma nimi sellesse meediast üleküllastunud ökosüsteemi.

Nagu näha, teeb telesisu läbi kiiret evolutsiooni, muutudes lineaarsest ja staatilisest programmist hübriidsisuks, mida saab tarbida igal ajal ja igas kohas. Iga telejuhi märg unistus on jõuda täiusliku hübriidtooteni, mis kombineerib omavahel mängu ja teleprogrammi. See kõik on veel tulekul, ehkki nõuab eelnevalt ka keerulisemaid ärikokkuleppeid.

Mu lemmikväljendiks on ”nutikas sisuhaldus”, millega ma püüan leida vastust küsimusele, kes ostab ja kes maksab? Kus on eurod, dollarid ja rublad? Meie maailmanurgas tuleb esmalt defineerida oma turg: on see Skandinaavia, Põhjamaad, Baltikum, Euroopa, Venemaa?

Teine ülesanne pärast oma klientide ja turu määramist on isegi veelgi hirmutavam: kuidas nendeni jõuda? Üleküllus kõigest muudab iseäranis keerukaks adresseerida, kommunikeerida või reklaamida mingitele kindlatele sihtgruppidele. ”Programmeeritud ostmine” on see võlufraas, mille abil reklaam endale teed sisusse rajab. Selleks on vaja palju infot, alates selles, mida vaataja ostab või mõtleb, lõpetades sellega, mis talle meeldib, tuleb kenaks paketiks vormistada ja siis saab tarbijast juba sihtmärk, mida tabada.

Ma siiski väidan, et tarbija on palju keerulisem tegelane kui lihtsalt määratletav sihtmärk. Massikommunikatsiooni ajajärk on pöördumatult möödas. Võiks isegi küsida, kas masside tabamisel on kunagi mõtet olnud? Pooled sellest massist olid küllap valed sihtmärgid niikuinii. Aga kas me teame, kumb pool?

Ringhääling oma senises tähenduses on välja suremas, selle asemel tuleb keskenduda kitsastele sihtrühmadele.

Uued online-keskkonnad sisaldavad uutmoodi sisu. HD on juba saavutatud, kõikvõimalikud sotsiaalmeedia vidinad on ka juba sisule külge pandud. Ennustan, et järgmine sisu esitamise viis on virtuaalne reaalsus, kus saame sisenenda erinevatesse keskkondadesse vabalt valitud tegelaste nahas. Tegelikkus avataride vahendusel. Kõlab ägedalt, mis?

Meediaäri on karm, ehkki seda väidet on raske uskuda, kui võrrelda ETV või Tallinnfilmi vanu ruume ja olustikku praegusega. Siiski sai juba tollal rääkida ETV ja YLE viljakast koostööst, ja seda kõike enne mobiiliajastut, kui omavaheline suhtlus tuli ära teha teleksit ja faksiaparaati kasutades. Mulle tundub, et Talsinki-ühendus oli toona tugevam kui täna.

Milline võiks kahe mereäärse naabermaa koostöö tänapäeval olla? Teleäri peab end kiiresti ümber mõtestama. Numbrites peitub jõud – kui Eesti ja Soome suudaksid seljad kokku panna ja pakkuda välisprodutsentidele ühist tootmisbaasi ja -teenust, võib meie piirkond muutuda välisinvestorite jaoks atraktiivseks. Kui mõelda välja ühine tasuskeem, võidaksid ühisest sisutootmiskeskkonnast Eesti ja Soome mõlemad.

Ühine sisutootmiskeskus saaks kokku panna oma parimad oskused, et keskenduda mingile spetsiifilisele valdkonnale liikuva pildiga sisu tootmises. Sellest koostööst saaksid võrsuda idufirmad, mis toodavad uudset hübriidsisu ning niisugune koostöövorm võiks mõlemale riigile pikaks ajaks kuldmune munema jääda. Sellisel viisil võiks ümber miksida ja taaskasutusele võtta Eesti tohutu telearhiivi, mis digiteerituna ja uues kuues võiks vanemat põlvkonda pikaks ajaks kõnetada.

Tookord ostsin ma Marani ”Tavalise rästiku” YLE-s näitamiseks ära. Ma usun, et ka tänapäeval on Eestis toodetud telesisule publikut Eestist väljaspoolgi. Asugem siis koostööle!”

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: ERRi ja TLÜ BFMi Meediakonverents 2015



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema