Katrin Saks: Teletutvus ({{commentsTotal}})

Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) direktor Katrin Saks arutles möödunud nädalal toimunud meediakonverentsil, et enim oleks tal kahju tuttavate tegelenägude kadumisest ekraanilt.

„Ma ise kuulun ETV-ealiste põlvkonda, esimesse, kelle kasvamist televisioon mõjutama hakkas. Meie koju toodi see ime kuuekümnendate alguses: mäletan siiani kaadreid sellest sõjafilmist, mis pärast pikka ja põhjalikku telerihäälestamist ekraani vallutas. Tegelikult oli see aeg, mil programm muutus igapäevaseks, hakkas arenema teleajakirjandus (mida ma ei mäleta) ja mil sündis Lasteekraan (mida ma jällegi mäletan).

Olen neil päevil korduvalt mõelnud sellele, mida see minu elus on tähendanud. Nojah, minu elus, kes ma 18 aastat ETV-s töötasin, on sellel majal muidugi väga eriline koht, aga pigem olen mõelnud, mis on see kõige olulisem, mida meie põlvkond sellest on võitnud või ka kaotanud? Näiteks aega?

Põrnitsesin ühel õhtul pikalt musta ekraani ja tundsin, et kõige rohkem oleks mul kahju sellest, kui homme poleks seal enam ühtegi tuttavat nägu – mitte uudiseid, võõraid maad ja rahvaid, võimalust oma silmaga näha ja kaasa elada erakordsetele sündmustele ekraanil ehk kogu kogu tohutut liikuvate piltide imet, mida televisioon on meile vahendanud, vaid nimelt tuttavaid telenägusid.

Naljakas, aga Tipi ja Täpi kõrval on lapsena mälupilti sööbinud näiteks Leo Soonpää oma Ars Longa saadetest, elegantne Moidela Tõnisson, keda salamisi kadestasin või Valdo Pant – no tema ilmselt seetõttu, et nende saadete ajal käskisid vanemad alati väga vagusi olla.

Kas ma tundsin neid? Kas ma tunnen teid, kes te seal täna olete? Keda ma üldse tunnen? Naabreid, kolleege, iseennast? Mulle tundub, et oluline on see, et te olete osa minu elust. Uskuge, ma tean, millest räägin. Elasin mitu aastat Brüsselis, kus oli küll sada telekanalit, aga mitte ühtegi tuttavat telenägu. Mitte kedagi, keda oleksin juba aastaid tundnud (internetiühendust selles korteris ka polnud, et selle vahendusel ETV-d jälgida).

Ja teatud mõttes on ju teletutvus hoopis stabiilsem ja mugavam. Eriti nüüd, kus ma vaatajana ei sõltu enam sellest, millal teie tahate minu koju tulla, vaid valin ma ise aja, mida teiega koos veeta. Seda tutvust tahan ma kindlasti jätkata, sest see seob mind teie kaudu ka teiste inimestega, oma maa ja rahvaga. Olen päris kindel, et selline pidet pakkuv roll sellel üksilduse sajandil pigem suureneb kui kaob. Teen kummarduse kõikidele nendele saatejuhtidele, reporteritele, uudisteankrutele, kes täna ekraanilt vastu vaatavad ja loomulikult kõigile neile, kes selle eest ekraani taga hea seisavad. Ma ju tean, kui suur meeskonnatöö see on.

Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) poolt kinnitan, et teeme, mida oskame ja natuke rohkemgi veel, et rahvusringhäälingule järelkasvu kindlustada. Täna on meil lisaks heale tahtele olemas ka korralik tehniline baas ja pühendunud õppejõud. Esimest korda võtame sel aastal vastu ka ühe televisioonile spetsialiseerunud magistrikursuse.

Lisaks praktikute õpetamisele püüame lähiaastatel panustada ka sellesse, et tegelda ajaloo ja teooriaga. Alles äsja loodi Tallinna Ülikoolis meediainnovatsiooni- ja digikultuuri tippkeskus, kus kohtuvad teadus ja loomelabor. See on heaks eelduseks suurepärase koostöö jätkumisele ja laienemisele.“

Toimetaja: Merilin Pärli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema