Pagulasorganisatsioonid: Eesti võiks Brüsselisse minna positiivsema sõnumiga ({{commentsTotal}})

Eestis pagulastega tegelevate organisatsioonide juhid leiavad, et Eesti võiks Brüsselisse minna positiivsema sõnumiga.

"Lükates tagasi kohustuslikud kvoodid, tuleb samas omalt poolt välja pakkuda midagi positiivset siis, et kas siis vabatahtlikul alusel võtta mingi arv või mingil muul moel. Panustada näiteks läbi humanitaarviisa, teiste rändeviiside, õppevõimaluste pakkumist, muude kanalite läbi. Siin on tegelikult suur valik võimalusi, mis Eestil on, kus ta saaks omada suuremat kontrolli selle olukorra üle," kommenteeris Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper "Aktuaalsele kaamerale".

"Tegelikult võiks minna positiivse programmiga, öelda, et jah, me hakkame nüüd ümberasustamises osalema, jah, me teeme muid samme selleks, et sõjapõgenikke aidata ja pakkuda välja neid lahendusi, mis muudaks üldiselt Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi paremaks ja kvaliteetsemaks," lausus MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson.

Riigikogu EL-i asjade komisjon kinnitas täna seisukoha, et Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni pakutud põgenike kvoodiga (1064 inimest), vaid on valmis vastu võtma üksnes vabatahtlikult riigile jõukohase arvu inimesi, kes tõepoolest soovivad Eesti ühiskonda integreeruda.

Just sellist Eesti seisukohta sõidab esindama siseminister Hanno Pevkur 15.-16. juunil toimuval EL-i justiits- ja siseasjade nõukogus.

Toimetaja: Liis Velsker



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: