Haridusamet: riik on andnud omavalitsusele kohustuse, kuid raha mitte ({{commentsTotal}})

Tallinn rikub põhiseadust, kui jätab rahastamata munitsipaalkoolide süvaõppe kulutused, väidab õiguskantsleri büroo. Tallinna haridusameti sõnul on riik andnud omavalitsusele aga kohustuse, kuid ei anna selleks raha.

Õiguskantsler võttis Tallinna inglise kolledži näitel uurida, kui seaduslik see on, et lapsevanemad kooli sihtasutusele vabatahtlike annetusi maksavad. Analüüsi vastus on, et annetused on igati seaduslikud, küll aga on seadusevastane, kui kogutud annetustega makstakse õpetajale palka riikliku õppekava täitmise eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õiguskantsleri nõuniku Aigi Kivioja sõnul rikub Tallinna linnavalitsus selles küsimuses seadust.

"Oluline on tähele panna seda, et õpe, mis on Tallinna inglise kolledžis, ei ole huviõpe. See ei ole õppekava väline tegevus, vaid osa kooli õppekavast ja see peab olema tagatud kooli eelarvega," selgitas Kivioja.

Linnavalitsus sellega nõus ei ole.

"Hariduse rahastamise on Eesti riigis ette nähtud kahest allikast: üks on kohaliku omavalitsuse kohustused, teine riigi kohustused. Omavalitsuse kohustus on kõik see, mis puudutab kooli majandamist ja majade ülalpidamist, riigi kohustus on maksta õpetajatele palka õppekava täitmise eest," rääkis Tallinna haridusameti juht Andres Pajula.

Haridusministeerium lükkab selle väite ümber, sest haridustoetuse eraldamise järel pole ministeeriumil kohustust ega õigust linna kooli eelarve koostamisse sekkuda.

Kooli sihtasutuse sõnul on lapsevanemad ise nõus süvaõpet rahastama, aga seadus ei luba õpetajale n-ö muudest vahenditest palka maksta.

"Siis tuleb kas leppida kehvema haridusega või leida kooliväliselt võimalusi, kas pärast koolipäeva lõppu, leida õpetajad, tellida lisateenust või siis minna keeltekooli süvaõppe teenust ostma," arutles Kaasaegse Kooli sihtasutuse esindaja Viljar Kähari.

Tegemist ei ole ainult Tallinna kesklinna koolide probleemiga, sest annetuste korjamine kooli toetamiseks on viimastel aastatel aina laiemalt leviv trend koolides üle Eesti.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: