Aasta külaks valiti Leedri ({{commentsTotal}})

Tänavune Aasta Küla on Leedri küla Saaremaa läänepoolseimast Lääne-Saare vallast. President Toomas Hendrik Ilves andis Leedri külale tunnustuse üle Türi vallas Säreveres alanud Eesti külade maapäeval.

500-aastase ajalooga Leedri küla valiti veebruaris Saaremaa parimaks külaks, juunis lisandus ETV hommikuprogrammi "Terevisioon" rahva lemmiku tiitel. Tänasest on Leedri küla aga kogu Eestimaa parim, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänu sellele, et me seal publiku lemmikuks saime, hästi paljud on meil sel suvel külas käinud. Ja kes on käinud, on ütelnud ka, et nüüd me saame aru, miks teil nii hästi läks. Ongi lihtsalt üks kena koht ja kõigile meeldib see," rääkis Leedri külavanem Indrek Tiitson.

Leedri küla 23 talus elab 68 inimest, neist 15 on lapsed, ja mis eriti tore, ainuüksi viimaste aastaga on külaelanike arv kasvanud veerandi võrra.

"Seal me nägime kõige rohkem sellist meeskonnatööd. Või spordi keeles öeldes: nende inimeste hulk, kes oma küla eest muretsevad ja eestvedajad on, on võib-olla suurem. Suuremat erinevust ei näegi teistega," kommenteeris riigikogu esimees ja konkursi "Aasta Küla 2015" patroon Eiki Nestor.

Eestimaa külade parlament, kokku üle 350 inimese kõikidest maakondadest, peab maapäeva Säreveres pühapäevani.

"Selleaastase Maapäeva juhtmõtteks on "Kuulakem, külad kõnelevad!" Ja selle juhtmõtte taga on soov, et kõigepealt, kui riigis tehakse olulisi otsuseid, mis puudutavad maaelu, kuulatakse ka seda, mida külainimesed soovivad öelda ja alles siis tehakse otsuseid," ütles külaliikumise Kodukant juht Krista Habakukk.

Näiteks on maal liiga keeruline ettevõtlusega alustada, sest investeeringud jõuavad sinna mõnigi kord liiga keerukaid teid pidi.

Toimetaja: Liis Velsker



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: