"Olukorrast riigis": Eesti majandusmootor vajab üha rohkem tuunimist ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali ülekandepäeva ERR.ee's avas "Olukorras riigis" erisaade, mis leidis statistika aastaraamatule tuginedes, et Eesti majandusmootor vajab rahvastikuprobleemide tõttu üha enam tuunimist.

Saatejuht Ahto Lobjakas tõdes, et kui lugeda statistikakokkuvõtteid ning erinevaid graafikuid, siis tuleb talle silme ette tuunitud mootori võrdkuju.

"Meil on tegemist Eesti näol millegagi, millel järjest vähem on kütust ehk töövõimelisi inimesi," lausus ta ning märkis, et järgmise viie aasta jooksul kahaneb tööealiste arv 50 000 tuhande võrra, pensionäride arv kasvab samal ajal 24 000 võrra.

"Järelikult peame mootorit rohekm tuunima, et ta annaks välja sama või isegi rohkem majandustoodangut vähemate töötajatega rohkematele toetust saavatele inimestele," rõhutas Lobjakas.

Lobjaka hinnangul tuleb rasvase rasvase küsimärgi alla seada meile nii armas ja lähedane mõttekäik, et kõige olulisem asi meie jaoks on eestlaste arvukus.

Väljarände vähenemine annab Lobjakase arvates siiski lootust, aga vaadates majandust otsesemalt mõjutatavaid arve ja suhteid ning vastasseise, siis on olukord tema hinnangul suhteliselt kehv.

"Me mõtleme rohkem üldisematele numbritele või kvantiteedile, aga ridade vahelt tundub kaotsi minevat kvaliteet. Kui vaatame vaesusnäitajaid, siis statistika ütleb, et kokku 52% inimestest tuleb toime kas väga raskelt või raskelt oma eluga. Üle poole!" lausus ta.

Saatejuht Allar Tankler märkis, et tema jaoks on üks vastikumaid mõisteid rahvastiku taastootmiseks vajalik sündimuskordaja.

"See on üks kõige võikamaid asju, mida ma ikka ja jälle pean kuulma poliitikute suust väljumas. See mõte, et rahvastik on ka mingisugune tootmismasin, mis peab teatud hulga lapsi ilmale tooma. Et rahvastik püsiks suuruses, mis poliitikutele rõõmu teeks," ütles Tankler.

Aastaraamatu andmeil on see näitaja 1,54, mis jääb soovitud 2,2-le selgelt alla.

Lobjakas pakkus välja kolm mõtet, kuidas rahvastiku olukorda paremuse suunas kõigutada. Ta märkis, et muukeelsete vähemuste kaasahaaramine majandusse peab suurenema. Neisse ei tohi tema hinnangul suhtuda kui riigi subjektidesse, vaid kodanikesse.

Iibest lihtsam on Lobjakase arvates vähendada väljarännet, kuid see ei tähenda otseselt siit lahkunud 100 000 inimese tagasitoomist füüsiliselt, vaid leida innovaatilisi võimalusi neile, kes soovivad osaleda riigi ülesehitavas töös.

Kolmandana tõi Lobjakas välja negatiivse, mis toimub ühiskonna noorema otsaga: narkootikumide küüsis olemine.

Toimetaja: Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: