"Olukorrast riigis": Eesti majandusmootor vajab üha rohkem tuunimist ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali ülekandepäeva ERR.ee's avas "Olukorras riigis" erisaade, mis leidis statistika aastaraamatule tuginedes, et Eesti majandusmootor vajab rahvastikuprobleemide tõttu üha enam tuunimist.

Saatejuht Ahto Lobjakas tõdes, et kui lugeda statistikakokkuvõtteid ning erinevaid graafikuid, siis tuleb talle silme ette tuunitud mootori võrdkuju.

"Meil on tegemist Eesti näol millegagi, millel järjest vähem on kütust ehk töövõimelisi inimesi," lausus ta ning märkis, et järgmise viie aasta jooksul kahaneb tööealiste arv 50 000 tuhande võrra, pensionäride arv kasvab samal ajal 24 000 võrra.

"Järelikult peame mootorit rohekm tuunima, et ta annaks välja sama või isegi rohkem majandustoodangut vähemate töötajatega rohkematele toetust saavatele inimestele," rõhutas Lobjakas.

Lobjaka hinnangul tuleb rasvase rasvase küsimärgi alla seada meile nii armas ja lähedane mõttekäik, et kõige olulisem asi meie jaoks on eestlaste arvukus.

Väljarände vähenemine annab Lobjakase arvates siiski lootust, aga vaadates majandust otsesemalt mõjutatavaid arve ja suhteid ning vastasseise, siis on olukord tema hinnangul suhteliselt kehv.

"Me mõtleme rohkem üldisematele numbritele või kvantiteedile, aga ridade vahelt tundub kaotsi minevat kvaliteet. Kui vaatame vaesusnäitajaid, siis statistika ütleb, et kokku 52% inimestest tuleb toime kas väga raskelt või raskelt oma eluga. Üle poole!" lausus ta.

Saatejuht Allar Tankler märkis, et tema jaoks on üks vastikumaid mõisteid rahvastiku taastootmiseks vajalik sündimuskordaja.

"See on üks kõige võikamaid asju, mida ma ikka ja jälle pean kuulma poliitikute suust väljumas. See mõte, et rahvastik on ka mingisugune tootmismasin, mis peab teatud hulga lapsi ilmale tooma. Et rahvastik püsiks suuruses, mis poliitikutele rõõmu teeks," ütles Tankler.

Aastaraamatu andmeil on see näitaja 1,54, mis jääb soovitud 2,2-le selgelt alla.

Lobjakas pakkus välja kolm mõtet, kuidas rahvastiku olukorda paremuse suunas kõigutada. Ta märkis, et muukeelsete vähemuste kaasahaaramine majandusse peab suurenema. Neisse ei tohi tema hinnangul suhtuda kui riigi subjektidesse, vaid kodanikesse.

Iibest lihtsam on Lobjakase arvates vähendada väljarännet, kuid see ei tähenda otseselt siit lahkunud 100 000 inimese tagasitoomist füüsiliselt, vaid leida innovaatilisi võimalusi neile, kes soovivad osaleda riigi ülesehitavas töös.

Kolmandana tõi Lobjakas välja negatiivse, mis toimub ühiskonna noorema otsaga: narkootikumide küüsis olemine.

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema