Arakas: ettevõtja eelistab maksta 15% Lätis, mitte 20% Eestis ({{commentsTotal}})

Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles arvamusfestivalil, et tänasel päeval on Balti turul tegutseval ettevõtjal pragmaatilisem maksta Lätis 15% ettevõtte tulumaksu kui Eestis 20% dividendidelt.

Praxise korraldatud debatil "Kuidas riigi tulu kasvatada" tõi Arakas välja, et iga ettevõtte eesmärk on ühel hetkel maksta omanikutulu ning seetõttu valitakse võimalus ning riik, kus see kõige soodsam on. Investeeritud kasumi maksuvabastus töötab täna tema äri vastu.

"Lätis ja Leedus on see paljukirutud tulumaks. Me maksame seal ära 15% Läti või Leedu riigile. Dividendide pealt ei maksa me enam ühtegi protsenti juurde," selgitas Arakas.

"Teisisõnu, me maksame seal kasumi pealt maksu ära, toome dividendina raha Eestisse. Maksame Eestis selle oma omanikele nii välja, et Eesti riik ei saa sealt mitte ühtegi senti juurde," lisas ettevõtja.

Seega Lätis on ettevõtja jaoks efektiivne tulumaksumäär väljamakstud dividendina 15%, mitte 20%, mis see oleks Eestis.
"Meie äris, mida peaks 0-tulumaks reinvesteeritult kasumilt toitma, seda eesmärki ei täida, kui su eesmärk on teenida omanikutulu," seletas Arakas. "Valik on see, kas maksad tulumaksu 20% või 15%. Eestlasena teeb kurvaks see, et me maksame seda naaberriigi riigikassase."

Olari Taal: maksusüsteem on vedel

Ettevõtja Olari Taal rõhutas, et jumala kiituseks ei tehta ühtegi äri, äri tehakse ainult raha teenimiseks.

"Mulle ei meeldi see, et oleme seisus, kus maksustame kulu, mitte tulu. Meil on kõrged tööjõumaksud, mis töötavad vastu innovatsioonile," kritiseeris Taal.

Taal lisas, et talle ei meeldi Eesti vabariigis ka see, et meil on nii väikses riigis 74 000 käibemaksukohustuslast. "Ei meeldi see, et ei maksustata vara ning see, et meie maksusüsteem on vedel. Liiga palju on võimalusi," sõnas Taal.

Arakas: kinnisvara võiks maksustada

Viljar Arakas tuletas meelde ka majandustõde, et kõige kiiremini liigub maailmas kapital, järgmisena liiguvad töökohad.

Mis üldse ei liigu, on kinnisvara, millega tegelen mina. "See kõlab minu suust rumalalt, aga täiesti õigustatud on küsimus, kas Eestis oleks vaja kinnisvaramaksu."

"Kinnisvara on asi, mida riigist ära ei viida, seda paratamatult maksustatakse, eriti ärikinnisvara. Siit ei peaks välja lugema, et kinnisvara peaks hooga maksustama asuma, kuid kui üks tululiik on debatist maas, siis see ei ole ka päris õige," sõnas Arakas.

Debatil peatuti ka teemal, kas sektoripõhised maksusoodustused oleks vajalikud. Arakase hinnangul on see libe tee, kuid pigem võiks rääkida sotsiaalmaksu lae kehtestamisest.

See, et kõigil ettevõtjatel alandatakse sotsiaalmaksumäära 1% võrra, ta mõistlikuks ei pea.

"Selle kulu riigieelarve kulu on sisuliselt sama suur kui kolmekordse sotsiaalmaksu lae kulu. Kui minul oleks valida, siis selgelt valiks sotsiaalmaksu lae kehtestamise. See protsendine äralõikamine on midagi, mida keegi ei tunne," ütles ta.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: