Tänavsuu: kaks täiesti erineva maailmavaatega seltskonda ajavad teineteist närvi
Ajakirjanik Toivo Tänavsuu leidis Arvamusfestivalil, et Eesti ühiskonda viimasel ajal justkui lõhestanud teemad on kunstlikult tekitatud ning tegelikult ajavad üksteist närvi kaks erineva maailmavaatega gruppi. Europarlamendi saadik Kaja Kallas ütles, et me ei pea olema alati kõigega nõus, kuid me saame olla teineteise suhtes lugupidavad.
"See asi kõik taandub minu meelest sellele, et kaks täiesti erinevate maailmavaadetega seltskonda ajavad teineteist närvi, klopivad õhku pingetest paksuks, innustavad omasid võitlusesse," rääkis ajakirjanik Eesti Rahvusringhäälingu stuudio arutelul "Sidusus – kuidas erinevus mahuks samasse ühiskonda?".
Tänavsuu lisas, et tema arvates ei esinda Eesti arvamusliidrid paljuski Eesti rahva arvamust ning ta soovitab mitte nii palju Delfit jt uudisportaale lugeda.
"Ma arvan, et kõikidel teemadel ei olegi vaja arvata, ei ole mõtet arvata, sest arvamusi on väga palju," lausus Tänavsuu, kes ütles, et teda häirib kõige enam siltide kleepimine, et kui ta ei poolda midagi, siis ta on sallimatu. Tänavsuu kinnitas, et arvamuste paljusus on normaalse ühiskonna normaalne osa. "Kui keegi läheb üle piiri, tuleb vaadata lastetuppa," märkis ta ja lisas, et tema argumentidega veenmisse ei usu.
Ka kodanikuaktivist Tarmo Jüristo teatas, et suhtub nüüdseks argumendi jõusse skeptiliselt ning ta ei arva, et kedagi peaks tingimata ümber veenma. "Ma tegelikult olen üsna skeptiline argumendi jõu osas," tõdes ta.
Tema arvates on foon Eesti avalikus ruumis muutunud selles osas, milline käitumine ja eneseväljendus on lubatud ja aktsepteeritav ning milline mitte.
Jüristo tuletas meelde, et alati tasub mõelda sellele, et inimesed tihti hindavad elus oma varasemaid arvamusi ümber või avastavad, et neil pole alati olnud kõiges õigus. "Me kõik suudame oma tutvusringkonnas leida inimesi, kellel meie arvates ei ole õigus, aga meil endal on enda arvates õigus," lausus ta.
Jüristo selgitas, et kui püüda teist inimest oma arvamuses veenda, siis on selleni jõudmiseks n-ö kolm astet: esiteks, kas tal puudub kogu informatsioon, teiseks, kas ta on rumal, sest ei suuda kogu informatsiooni põhjal teha õiget järeldust või kolmandana: ta on pahatahtlik. "Ma püüan mitte eeldada inimestest seda kolmandat levelit," kinnitas ta. Lõpuks tuleb aga vahel tõdeda, et inimestel võivad sama informatsiooni põhjal olla ka erinevad järeldused.
"Me ei pea olema nõus, aga me saame olla lugupidavad"
Juristiharidusega eurosaadik Kaja Kallas jällegi usub argumendi jõusse, kuid lisas, et oluline on olla teise osapoole suhtes lugupidav. "Me ei pea alati olema nõus, aga me saame olla teineteise suhtes ikkagi lugupidavad," märkis Kallas ja lisas, et just selline kogemus on tal Euroopa Parlamendis töötades.
Kallas selgitas, et Euroopa Parlamendis on debateerimise tase hoopis teisel tasemel kui meil siin. Kõige madalam on debatis rünnata isikut, seejärel tema stiili ning kõrgem tase on vaielda sisu üle, selgitas ta. "Euroopa Parlamendis saadakse arutada nii, et ei minda isiklikuks," kinnitas ta.
Kallas nentis, et olles aasta aega eemal olnud, siis kujuneb pilt Eestist selle põhjal, mida ta internetist loeb või sotsiaalmeediast näeb ning see on tema sõnul üsnagi hirmutav. "Mööda Eestimaad ringi sõites on jällegi tunne, et inimesed on kenad ja kõik on tore," lausus Kallas. Nii Kallasele kui ka Kadri Simsonile tundus, et oma viha elataksegi välja sotsiaalmeedias ja meelt avaldatakse internetis, mitte enam tänavatel.
Opositsioonipoliitik, Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tunnistas debati algul, et avaliku arvamuse foon on praegu tige. "Maailm ei pea olema must valge," rõhutas ta, et erinevad arvamused võivad olla.
Eestlasi sütitavad tema arvates isiklikud teemad, kus on võimalik kellegi poolt või vastu olla ning saab valida mingi leeri. Arvamust avaldada on samuti lihtne, Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias on see vaid kliki kaugusel, märkis ta. Simson nentis, et on Eestit mööda sõites näinud paraku ka inimesi, kellel ei ole elus hästi läinud ja nad on mõnevõrra kibestunumad.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Anti Poolamets märkis aga, et vihakõne tähendab tema jaoks seda, et võim ise otsustab, keda väänatakse ekstremistideks või mitte. "Vastuvaidlejaid tahetakse maha väänata. Võim sõimab omaenda rahvast foobikuteks," sõnas ta.
Poolametsa arvates on olukord närviliseks läinud hoopis kuskil kõrgemal võimukoridorides. Ta tõi välja, et praegu on natside ohjeldamiseks justiitsministeeriumi sahtlis vihakõne seadus, mis tähendab, et sealt sahtlist hakkab tulema täiesti meelevaldset võimu väärkasutust.
Arutelu juhtis ERR-i portaalide peatoimetaja Rain Kooli.
Toimetaja: Liis Velsker