Sotsioloog: paraku toimetavad poliitikud ikka omamoodi, sõltumata Paide aruteludest ({{commentsTotal}})

Paides toimuval kolmandal Arvamusfestivalil on 40 aruteluala enam kui 200 aruteluga. Festivali kohta on aga juba tehtud ka kriitikat.

Arvamusfestivali esimesel kõnekoosolekul sai igaüks rääkida, kas Eestis võib kõneleda kõigest ehk kas vaba mõtteavaldus ja mõttevahetus on üldse võimalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelik debatt Eesti ühiskonnas puudub. Meil on väga mustvalge ühiskond. Kui ma nüüd oma lühikese parlamendikogemusega võin öelda, siis kohas, kus tõeline debatt peaks toimuma ehk Eesti parlamendis, Eesti riigikogus, seda ei toimu. Seal aetakse asju ikkagi niimoodi, et sõidetakse teerulliga kõikidest arvamustest üle ja tehakse asju nagu kuskil tagatoas on otsustatud," rääkis riigikogu saadik, Vabaerakonna liige Artur Talvik.

"Põhiküsimus on selles, kuhu need mõtted, mis siin lendu lastakse, lõpuks jõuavad. Praegu on see tõesti nii, et häid mõtteid on inimestel palju, neid öeldakse välja, ilmselt neid ka mingil moel summeeritakse ja üldistatakse, aga paraku on meil nii, et poliitiline kultuur on selline, et poliitikud toimetavad ikka omamoodi, sõltumata sellest, mida siin Paide Vallimäel räägitakse," märkis ka sotsioloog Juhan Kivirähk.

Paidelase Janno Saksniidu hinnangul võib Arvamusfestivalist ka midagi edasi areneda. "Üks võimalus on siin ka auru välja lasta, aga ma arvan, et siin kuuleb nii üht kui teist huvitavat, mida kõrva taha panna," rääkis ta.

Paides elava Taimi Jürgensteini arvates on aga Arvamusfestival praegu koht, kus arutelusid õppida. "On väga tähtis, et tekiks harjumus arutleda ja neid asju teha," lisas ta.

Arvamusfestivali korraldusjuht Kristi Liiva usub, et inimesed saavad aruteludest mõtteid, mida korda saata.

"Mina usun, tuginedes kahe aasta kogemusele ja tänase päeva kogemusele, et inimesed räägivad sellest. Kui nad siin saavad uusi ideid, elamuse, kui nad siin kohtuvad sarnaselt või erinevalt mõtlevate inimestega, siis nad võivad saada sellest energiasüsti või mõtte, mida teha isikliku vastutuse võtmiseks, et midagi korda saata," rääkis Liiva.

Mitu olulist arutelu on ees veel laupäeval ja festivali lõpetab riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: