ETV+ võiks olla siiras nagu kodune moos ning rääkida ka tõsistest asjadest meelelahutuse abil ({{commentsTotal}})

Arutelul "ETV+ - kas ainult meelelahutus?" anti Arvamusfestivalil kätte suund, milles uus telekanal minna plaanib.

"Ma kohe ütleks, et seal ei ole mingisugust pistmist integratsiooni või propagandaga, need ajad on juba ammu läbi," ütles nii uudiste- kui kultuurisaate toimetaja Jevgenia Volohonskaja. ETV+ võiks olla hariv kanal, kust saab nii värskemaid uudiseid, kultuuri, moodi kui diskussioone.

"Aeg muutub ja me peame arenema koos ajaga. Me ei saa olla kivistunud ja kibestunud," märkis ta. Ka diskussioonisaadetes tahaks ta vältida "rääkivaid päid" ning sooviks, et uue telekanali saated oleks dünaamilised.

Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud ning ETV saatejuht Indrek Treufeldt avaldas, et loodab, et ETV+ tekitab vaatajates aga mõnusa marjakeedise tunde."See on nagu kodune mahe moos, miks mitte ka rabarber," arvas ta. Ta võrdles neid oma aia vaarikatega, milles tehtud moos on kõige parem, sest keegi teine ei ole neile säilitusaineid või pestitsiide lisanud.

Uus kanal peaks tema hinnangul proovima vältida kunstlikku, hooga muutuse taga ajamist ja püüdlema ühtsustunde poole. "Me tunneme, et meil on koos tore olla. Kogukondlikkus peaks olema taotlus," ütles Treufeldt. Venekeelse kanali tulek koos uute ideedega võib Treufeldti nägemuses panna lisaks ka eestikeelse ETV oma saateformaatide arendamisel rohkem pingutama.

"Kreatiivne potentsiaal on Eestis tohutult suur," märkis moesaate "Loovusest koos Oksana Tanditiga" saatejuht Oksana Tandit. "Selleks, et minna kuhugi koos, on vaja teada, mida me taotleme ja kus on eesmärk," ütles ta. Ta tuletas meelde, et Eesti on imeväike riik ning vaid kõik koos tegutsedes on võimalik meediat ka eksportida.

"Tõsistest asjadest võiks rääkida ka naerutades, mitte rusikatega," arvas Tandit. ETV+ on tema arvates suurepärane võimalus saada omavahel tuttavaks ning näidata ka venekeelsetele vaatajatele Eesti moe- ja loomemajandust, mis praegu on jäänud neile kaugeks.

Ristmeedia eksperdina arutelus osalenud Andres Jõesaar tõi välja, et rahvus ei ole meediakanalite tarbimise puhul olnud piiravaks aspektiks. "Me ei saa öelda, et üks rahvus on parem televiisorivaataja või teine parem raamatulugeja," ütles ta. Samuti ei ole võimalik eraldada üksteisest auditooriumi ja nende soovitud tehnoloogiat meedia tarbimiseks. "Ilma auditooriumita ja ilma uute tehnoloogiateta, mis võimaldavad auditooriumil kaasa rääkida, tänast meediat enam ei ole," ütles Jõesaar. "Ükskõik kui hea telesaade - kui tal ei ole ühtki vaatajat, siis ta ei ole oma eesmärki täitnud," arvas ta.

Arutelul osalejad märkisid ka, et ei tohiks ära unustada, et põhilise huvi meedia vastu tekitab siiski saadete sisu, mitte vorm. "Minu jaoks ei ole vahet, kus see kulgeb - kui on hea tekst, siis on kõik hästi," märkis Indrek Treufeldt. "Oluline on tekst ja see peab olema hea. Tehnoloogia peab vastama sellele, millega tahetakse seda tarbida," rääkis Jõesaar.

Toimetaja: Kertu Loide



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.