ETV+ võiks olla siiras nagu kodune moos ning rääkida ka tõsistest asjadest meelelahutuse abil ({{commentsTotal}})

Arutelul "ETV+ - kas ainult meelelahutus?" anti Arvamusfestivalil kätte suund, milles uus telekanal minna plaanib.

"Ma kohe ütleks, et seal ei ole mingisugust pistmist integratsiooni või propagandaga, need ajad on juba ammu läbi," ütles nii uudiste- kui kultuurisaate toimetaja Jevgenia Volohonskaja. ETV+ võiks olla hariv kanal, kust saab nii värskemaid uudiseid, kultuuri, moodi kui diskussioone.

"Aeg muutub ja me peame arenema koos ajaga. Me ei saa olla kivistunud ja kibestunud," märkis ta. Ka diskussioonisaadetes tahaks ta vältida "rääkivaid päid" ning sooviks, et uue telekanali saated oleks dünaamilised.

Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud ning ETV saatejuht Indrek Treufeldt avaldas, et loodab, et ETV+ tekitab vaatajates aga mõnusa marjakeedise tunde."See on nagu kodune mahe moos, miks mitte ka rabarber," arvas ta. Ta võrdles neid oma aia vaarikatega, milles tehtud moos on kõige parem, sest keegi teine ei ole neile säilitusaineid või pestitsiide lisanud.

Uus kanal peaks tema hinnangul proovima vältida kunstlikku, hooga muutuse taga ajamist ja püüdlema ühtsustunde poole. "Me tunneme, et meil on koos tore olla. Kogukondlikkus peaks olema taotlus," ütles Treufeldt. Venekeelse kanali tulek koos uute ideedega võib Treufeldti nägemuses panna lisaks ka eestikeelse ETV oma saateformaatide arendamisel rohkem pingutama.

"Kreatiivne potentsiaal on Eestis tohutult suur," märkis moesaate "Loovusest koos Oksana Tanditiga" saatejuht Oksana Tandit. "Selleks, et minna kuhugi koos, on vaja teada, mida me taotleme ja kus on eesmärk," ütles ta. Ta tuletas meelde, et Eesti on imeväike riik ning vaid kõik koos tegutsedes on võimalik meediat ka eksportida.

"Tõsistest asjadest võiks rääkida ka naerutades, mitte rusikatega," arvas Tandit. ETV+ on tema arvates suurepärane võimalus saada omavahel tuttavaks ning näidata ka venekeelsetele vaatajatele Eesti moe- ja loomemajandust, mis praegu on jäänud neile kaugeks.

Ristmeedia eksperdina arutelus osalenud Andres Jõesaar tõi välja, et rahvus ei ole meediakanalite tarbimise puhul olnud piiravaks aspektiks. "Me ei saa öelda, et üks rahvus on parem televiisorivaataja või teine parem raamatulugeja," ütles ta. Samuti ei ole võimalik eraldada üksteisest auditooriumi ja nende soovitud tehnoloogiat meedia tarbimiseks. "Ilma auditooriumita ja ilma uute tehnoloogiateta, mis võimaldavad auditooriumil kaasa rääkida, tänast meediat enam ei ole," ütles Jõesaar. "Ükskõik kui hea telesaade - kui tal ei ole ühtki vaatajat, siis ta ei ole oma eesmärki täitnud," arvas ta.

Arutelul osalejad märkisid ka, et ei tohiks ära unustada, et põhilise huvi meedia vastu tekitab siiski saadete sisu, mitte vorm. "Minu jaoks ei ole vahet, kus see kulgeb - kui on hea tekst, siis on kõik hästi," märkis Indrek Treufeldt. "Oluline on tekst ja see peab olema hea. Tehnoloogia peab vastama sellele, millega tahetakse seda tarbida," rääkis Jõesaar.

Toimetaja: Kertu Loide



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: