Arvamusfestivalil arutleti, kuidas oleks Kleopatra lubanud end mäletada ({{commentsTotal}})

Arutelul "Õigus olla unustatud ja häbistamine sotsiaalmeedias" uuriti unustamise vajalikkust ning selle nõudmise otstarbekust kontekstis, kus inimese enesemääramisõigus võib mõjutada ka neid ümbritseva ühiskonna õigust informatsioonile, avalikule huvile vastutulekut ja ühiskondlikku mälu.

"Ükski põhiõigus ei ole absoluutne, põhiõigused ei ole omavahel kuidagi hierarhiliselt üles ehitatud, et privaatsusõigus on üleval ja sõnavabadus või info levitamise vajadus on kuskil all. Need ongi tegelikult ühiskonnas ühekaalulised," märkis andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep.

Lisaks on andmekaitseseaduse peaeesmärk kaitsta Eestis pere ja eraelu puutumatust, kuid seda, millega inimene tegeleb oma avalikus elus - tööl ja avalikus ruumis, selles mõttes reguleerida ei saa. "Kas saab ka olla nii, et mina üksi ise määran, mida avaliku tegevuse kohta ükskõik kas õppejõuna, ametnikuna, ajakirjanikuna, ettevõtjana või kellena iganes keegi teine midagi arvata võib," küsis Peep. Diskussioon tänapäeval on liikunud professionaalsest meediast ka sotsiaalmeediasse ning reguleerimine ei ole üheselt teostatav.

"Häbistamine" võib olla ka avalik diskussioon, mille sees on ka küberkiusamist, laimamist ja valeinfot, kuid ka ühiskonna valupunktide üle arutlemist. "See ei ole üheselt ei halb ega hea, see on vajalik ja peab olema tasakaalus," ütles Peep.

"Kui me räägime isiku privaatsfäärist, siis seda tajutakse kohutavalt erinevalt," tõdes rahvusarhiivi esindaja Priit Pirsko. Ta tõi näiteid, kuidas internetis saada olevast avalikest fotodest koostatud arhiivist on soovinud endaga seotud materjale kustutada inimesed, kes on lahku läinud pildil olnud kaaslasest või muutnud maailmavaadet pildi tegemisest alates.

"Kui me mõtleme kõige laiemalt, siis kuidas ühe inimese õigus oma enesemääramisele põrkub teise inimese õigusega rääkida või väljendada seda, mida ta arvab, siis ma arvan, et see puudutab väga paljusid inimesi," märkis filosoof Margit Sutrop. Ka näiteks läbi aegade väga populaarseteks osutunud elulugude kirjutamisel ei ole võimalik raamatusse panna ainult ühte inimest. Räägitakse oma perest, sõpradest ja tuttavatest, kes ei pruugi oma osalusest teadagi.

"See on teatavas mõttes teise privaatsuse rikkumine või vähemalt koht, kus me oleme määramata ala peal," tõdes Sutrop. Seda, kui palju inimesed aga oma eraelust rääkides teisi teemasse segavad, ei saa nii lihtsalt suunata ning Eestis ei ole selle üle ka kuigi palju avalikult arutatud.

"Olgem ausad, kui meil oleks see privaatsussfäär ja privaatsusõigus olnud tollel ajal samasugune kui täna, siis me teaksime Kleopatrast seda, et ta oli väga korralik naine, ta ei vaadanud kunagi mehi ja ta ei petnud kunagi oma olemasolevaid abikaasasid. Ta ei abiellunud kunagi kellegagi võimuihast, vaid oli üks väga tore ja õiglustundega naisterahvas," märkis jurist Karmen Turk. Tema hinnangul on tegemist kahe teraga mõõgaga ning tuleks mõelda ka sellele, kuhu privaatsussooviga välja jõutakse.

Google'i juht ütles kohtuotsuse, mis andis inimestele nõuda firmalt "õiguse olla unustatud" järel: "Ma arvasin, et töötan asutuses, mille ülesanne on kõike mäletada. Kõike mäletada just kogu ühiskonna hüvanguks. Nüüd on mul otsus, mis ütleb seda, et ma pean ainult ühte asja meeles pidama - ma pean pidama meeles, et ma pean unustama seda, mida ma enne pidin meeles pidama," meenutas Turk.

"Mina oleksin väga ettevaatlik selle privaatsusõiguse pideva edasitõmbamisega - me läheme juba elulugudesse sisse, mis olenemata sellest, et see on pärisinimestel põhinev - lõpuks on see kunstivorm," tõdes ta.

Toimetaja: Kertu Loide



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.