"Rahva teenrid": udune eesmärk toob riigivalitsemises uduse lahenduse ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teise saatepäeva avanud "Rahva teenrid" tõdes lahkhelide kohta koalitsioonis, et udused eesmärgid toovad kaasa uduse lahenduse.

Sotsiaaldemokraatide üks juhtpoliitikutest Andres Anvelt tõi eile koalitsiooni kohta võrdluse, et see laps on sündinud tõsiste vigastustega ja tema ellujäämise tõenäosus on väike.

Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul algavad raskused poliitikategemisel sellest, et olemasaolevat probleemi ei kirjeldata piisavalt hästi.

"Et mis täpselt viga on ja mida tahame saavutada. Nii on lahendusi neetult raske välja pakkuda. Udusele asjale tuleb udune lahendus. Udused lahendused ei tööta," märkis ta.

Näitena tõi ta sotsiaaldemokraatide soovi tõsta tulumaksuvaba miinimumi. "Ei üks ega teine - tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksumäära tõstmine - ei ole eesmärk. Eesmärk on muuta inimeste elu. Vot see jäi defineerimata, kelle elu, kui palju ja milleks muuta tahetakse. Kui see oleks ära sõnastatud ja sellel oleks aktsept, oleks hoopis teine arutelu."

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et parlamentaarsel demokraatial ja koalitsioonivalitsustel ongi vaja kokku sobitada erinevate maailmavaatega parteid ning kõik peavad millestki loobuma.

Madise sõnul suutis tänane koalitsioon üsna hästi kokku leppida, mida tuleb teha: vähendada vaesust, toetada Eesti perekondi ja lapsi. "Aga läbi rääkimata ning erimeelsused tekkisid sellest, kust võtta selleks raha."

"Eesti põhiseaduse järgi on nõnda, et kui valitsus enam koos töötada ei saa, näiteks riigieelarve jääb vastu võtmata, võivad tulla ka erakorralised valimised. Aga alati on võimalik mõni koalitsioonipartner välja vahetada ja moodustada uusi koalitsioone," märkis Madise.

Saatejuht Lauri Hussar leidis, et sotsiaaldemokraadid jõudnuks tänases koalitsioonis oma eesmärgile lähemale, kui nad oleks tugevamini õla alla pannud IRL-i madalapalgaliste tulumaksutagastuse ideele. Praegusel juhul tagastatakse tulumaksu kord aastas, aga oleks võinud igakuiselt.

Heido Vitsur ütles, et IRL-i maksutagastus igakuiselt oleks aritmeetiliselt võrdväärne astmelise tulumaksuna, mis mõistena on Eestis kujunenud tabuks.

"See ongi tabu. Aga me ei saa aru ühest lihtsast asjast: olud muutuvad, me ise muutume, taustsüsteemid muutuvad. Kui me ei saa vabalt rääkida asjadest, siis aruteludest välja midagi ei tule. Kõik laulavad ühte hümni ja ei mõtle selle juures üldse mitte midagi," ütles Vitsur.

Toimetaja: Priit Luts



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: