Rumm: omanike roll mõjutab erameediat negatiivselt ({{commentsTotal}})

Meediaekspert Hannes Rumm ütles Arvamusfestivalil meediateemalisel arutelul, et ajakirjandusele avaldavad negatiivset mõju omanikud.

"Üks asi, mis on kahjuks ajakirjandusele omane, on omanike mõju ajakirjandusele. Kunagi arvati, et kui sa oled näiteks Hans H. Luik, siis kontrollid oma meediat ja ajakirjanikud kirjutavad neid lugusid, mis sulle vaja on. Aga tegelikult on omanike mõju ajakirjandusele natuke keerulisem ja kurvem," rääkis Rumm festivalil.

"Kui vaadata 21. sajandi arengut Eesti ajakirjanduses, siis on näha, et omanike investeeringud on läinud selle suunas, et nad ei võistle enam ajakirjanduse kvaliteedi pärast, vaid muudel tunnustel. Ajakirjanike palgatase ühiskonnas on selgelt kukkunud, mis on ka põhjus, miks paljud head ajakirjanikud on läinud näiteks tööle suhtekorraldajatena eraettevõtlusesse ja see on viinud ajakirjanduse kvaliteeti alla," lisas ta.

Rumm tõdes, et ajakirjanike probleem on see, et neil ei ole enam aega ja raha, et minna toimetusest välja, vaid nad peavad näiteks veebitoimetuses tegema 10-12 uudist päevas.

"Siis sa kas kopeerid, tõlgid või teed ühe-telefonikõne-uudiseid. See on see, mis viib ajakirjanduse taseme alla. Omanike surve on nii tugev, et sa pead olema hästi kuluefektiivne ajakirjanikuna, siis ole sa nii tark või andekas kui tahes, aga sul polegi valikut - kas teed seda, mille eest makstakse või lahkud sellest elukutsest. See on Eesti ajakirjanduse tõsiseim probleem viimasel viiel aastal," lisas ta.

Rumm rõhutas, et meedia omanike roll mõjutab negatiivselt eelkõige erameediat. Samas tõi ta välja, et näiteks ERR-i probleem on see, et see püüab olla kõikide erakondade meele järele.

"ERR-i probleemid Eesti meedia puhul on kõige väiksemad, valdavalt on need seotud erameediaga. Eesti probleem on see, et kuna enamik on eraomanduses /.../, siis kuidas omanikud valikuid teevad. Nad tegelevad nende valdkondadega, kust näevad, et tuleb reklaamiraha. Kui mingist valdkonnast reklaamiraha ei tule, siis sellega ei tegeleta. Näiteks põllumajandusel reklaamiraha pole, seega ajakirjandus põllumajandusega ei tegele, vaid tegeleb kinnisvaraga, nende ettevõtlusvaldkondadega, kust raha on tulemas," arutles Rumm.

"Omanike negatiivne nähtamatu mõju on see, et vaikimisi suunatakse meedia tegelema nende teemadega, kust on loota reklaamiraha ja jäetakse tähelepanu alt välja need ühiskonna valdkonnad, mis on tegelikult olulised, aga kus raha taga pole," lisas ta.

ERR-i meediajuht Ainar Ruussaar nõustus Rummiga, et tendents on selle poole, et klassikalise ajakirjanduse mudel ei teeni enam väga palju raha nagu näiteks 15-20 aastat tagasi.

"Seda mudelit püütakse ümberhinnata, aga väga head mudelit äritegemiseks pole keegi leidnud. Aga olukord on tõesti selline - utreerin -, et omanik ütleb toimetajale, et miks ma saadan su Donetskisse, kui ma saan infot Reutersist, mida ostan kalli raha eest ja kellel on seal kaks ajakirjanikku, kui ma tellin Interfaksi ja nemad esitavad Vene poole seisukohti, kui ma saan BNS-i, mis kajastab Eesti seisukohti. Milleks sa Donetskisse kohapeale sõidad, kui kogu objektiivne pilt on käes ja sina passid seal külas ja ei saa tegelikult millestki aru? See on probleem tegelikult. Ma kutsun kõiki kolleege üles - minge kohapeale, põllule, klaasi tagant välja," rääkis ta.

Ruussaar ei nõustunud Rummi arvamusega, et ERR-i saadete toimetused või "Aktuaalse kaamera" toimetus on väga enesetsensuuritud või püüavad iga hinna eest kõigi parlamendiparteide arvamust küsida.

Kas meedia on vedur, pidur või sidur? 

Rumm kommenteeris arutelu teemat "Meedia – kas vedur, pidur või sidur?", öeldes, et inimene saaks enim kasu siis, kui ajakirjandus oleks hea kojamees, kes lükkab juhi eest nähtavuse puhtaks ja tagab selle, et juht saab tänu heale nähtavusele teha häid otsuseid.

"Selge vaade on otsuste tegemiseks oluline. Eesti ajakirjanduse nõrkus ongi see, et kiputakse juhirolli ja juhile ette kirjutama, mida ta peaks tegema. Pigem peaks ülesanne olema see, et tagada ühiskonna jaoks selge nähtavus, juhile võimalus teha õigeid otsuseid. Juht võib alati eksida ja siis võib Eesti ajakirjandus juhti kritiseerida," selgitas ta.

"Mul on hea meel, et Eesti ajakirjandus ei ole summuti nagu paljudes riikides, ka idanaabri juures," märkis ta.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase tõdes, et ideaalses maailmas peaks ajakirjandus olema neutraalne ja kajastama ausalt protsesse, mis ühiskonnas toimuvad. Kuigi ideaalset ühiskonda ei ole, on tal hea meel, kui meedia käib ühiskondlikest protsessidest veerand sammu ees.

"Ta ei ole päris katalüsaator, aga meedia peaks olema n-ö natuke vanem mängukaaslane. Kui mina olen 5-aastane ja mängin hoovis, aga sõber on 6,5-aastane, siis mul on temaga endiselt huvitav - kui mina mõnda sõna ei tea, ta aitab lahti mõtestada jne. Kui ta on juba 8-aastane, siis mul pole enam huvitav, sest ma ei saa aru, mida ta räägib. Ta peaks olema hästi nõks vanem, siis meil on koos tore. Meedia peaks võtma rolli, et ühiskonda veidi harida, ta võiks käia ühiskondlikest protsessidest ees," rääkis Kase.

Ruussaare hinnangul on ajakirjanduses sidurist-pidurist-vedurist rääkides kaks tasandit.

"Ühiskondlik tasand - ideaalis tahaks, et ajakirjandus oleks vedur, määraks agendat, mis oleks oluline ja kui asi läheb väga kraavi, siis selgitab, kuidas seda protsessi pidurdada," rääkis ta.

"Teine asi on toimetuse tasand, kus on samad probleemid, kas olla vedur ja millise teemaga, või - nagu ma hiljuti ise kooseluseadusega kogesin -, kui üks survegrupp oli nii jõuline, et toimetustes hakkas tööle enesetsensuur /.../ ehk toimetus tõmbab pidurit," lisas ta.

Ruussaar märkis, et toimetusesisene protsess on väga tähtis ja kui on vaja n-ö pidurit tõmmata, siis see peab olema teaduslikult põhjendatud, mitte mõne PR-tegelaste survel.

Toimetaja: Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.