Rumm: omanike roll mõjutab erameediat negatiivselt ({{commentsTotal}})

Meediaekspert Hannes Rumm ütles Arvamusfestivalil meediateemalisel arutelul, et ajakirjandusele avaldavad negatiivset mõju omanikud.

"Üks asi, mis on kahjuks ajakirjandusele omane, on omanike mõju ajakirjandusele. Kunagi arvati, et kui sa oled näiteks Hans H. Luik, siis kontrollid oma meediat ja ajakirjanikud kirjutavad neid lugusid, mis sulle vaja on. Aga tegelikult on omanike mõju ajakirjandusele natuke keerulisem ja kurvem," rääkis Rumm festivalil.

"Kui vaadata 21. sajandi arengut Eesti ajakirjanduses, siis on näha, et omanike investeeringud on läinud selle suunas, et nad ei võistle enam ajakirjanduse kvaliteedi pärast, vaid muudel tunnustel. Ajakirjanike palgatase ühiskonnas on selgelt kukkunud, mis on ka põhjus, miks paljud head ajakirjanikud on läinud näiteks tööle suhtekorraldajatena eraettevõtlusesse ja see on viinud ajakirjanduse kvaliteeti alla," lisas ta.

Rumm tõdes, et ajakirjanike probleem on see, et neil ei ole enam aega ja raha, et minna toimetusest välja, vaid nad peavad näiteks veebitoimetuses tegema 10-12 uudist päevas.

"Siis sa kas kopeerid, tõlgid või teed ühe-telefonikõne-uudiseid. See on see, mis viib ajakirjanduse taseme alla. Omanike surve on nii tugev, et sa pead olema hästi kuluefektiivne ajakirjanikuna, siis ole sa nii tark või andekas kui tahes, aga sul polegi valikut - kas teed seda, mille eest makstakse või lahkud sellest elukutsest. See on Eesti ajakirjanduse tõsiseim probleem viimasel viiel aastal," lisas ta.

Rumm rõhutas, et meedia omanike roll mõjutab negatiivselt eelkõige erameediat. Samas tõi ta välja, et näiteks ERR-i probleem on see, et see püüab olla kõikide erakondade meele järele.

"ERR-i probleemid Eesti meedia puhul on kõige väiksemad, valdavalt on need seotud erameediaga. Eesti probleem on see, et kuna enamik on eraomanduses /.../, siis kuidas omanikud valikuid teevad. Nad tegelevad nende valdkondadega, kust näevad, et tuleb reklaamiraha. Kui mingist valdkonnast reklaamiraha ei tule, siis sellega ei tegeleta. Näiteks põllumajandusel reklaamiraha pole, seega ajakirjandus põllumajandusega ei tegele, vaid tegeleb kinnisvaraga, nende ettevõtlusvaldkondadega, kust raha on tulemas," arutles Rumm.

"Omanike negatiivne nähtamatu mõju on see, et vaikimisi suunatakse meedia tegelema nende teemadega, kust on loota reklaamiraha ja jäetakse tähelepanu alt välja need ühiskonna valdkonnad, mis on tegelikult olulised, aga kus raha taga pole," lisas ta.

ERR-i meediajuht Ainar Ruussaar nõustus Rummiga, et tendents on selle poole, et klassikalise ajakirjanduse mudel ei teeni enam väga palju raha nagu näiteks 15-20 aastat tagasi.

"Seda mudelit püütakse ümberhinnata, aga väga head mudelit äritegemiseks pole keegi leidnud. Aga olukord on tõesti selline - utreerin -, et omanik ütleb toimetajale, et miks ma saadan su Donetskisse, kui ma saan infot Reutersist, mida ostan kalli raha eest ja kellel on seal kaks ajakirjanikku, kui ma tellin Interfaksi ja nemad esitavad Vene poole seisukohti, kui ma saan BNS-i, mis kajastab Eesti seisukohti. Milleks sa Donetskisse kohapeale sõidad, kui kogu objektiivne pilt on käes ja sina passid seal külas ja ei saa tegelikult millestki aru? See on probleem tegelikult. Ma kutsun kõiki kolleege üles - minge kohapeale, põllule, klaasi tagant välja," rääkis ta.

Ruussaar ei nõustunud Rummi arvamusega, et ERR-i saadete toimetused või "Aktuaalse kaamera" toimetus on väga enesetsensuuritud või püüavad iga hinna eest kõigi parlamendiparteide arvamust küsida.

Kas meedia on vedur, pidur või sidur? 

Rumm kommenteeris arutelu teemat "Meedia – kas vedur, pidur või sidur?", öeldes, et inimene saaks enim kasu siis, kui ajakirjandus oleks hea kojamees, kes lükkab juhi eest nähtavuse puhtaks ja tagab selle, et juht saab tänu heale nähtavusele teha häid otsuseid.

"Selge vaade on otsuste tegemiseks oluline. Eesti ajakirjanduse nõrkus ongi see, et kiputakse juhirolli ja juhile ette kirjutama, mida ta peaks tegema. Pigem peaks ülesanne olema see, et tagada ühiskonna jaoks selge nähtavus, juhile võimalus teha õigeid otsuseid. Juht võib alati eksida ja siis võib Eesti ajakirjandus juhti kritiseerida," selgitas ta.

"Mul on hea meel, et Eesti ajakirjandus ei ole summuti nagu paljudes riikides, ka idanaabri juures," märkis ta.

Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase tõdes, et ideaalses maailmas peaks ajakirjandus olema neutraalne ja kajastama ausalt protsesse, mis ühiskonnas toimuvad. Kuigi ideaalset ühiskonda ei ole, on tal hea meel, kui meedia käib ühiskondlikest protsessidest veerand sammu ees.

"Ta ei ole päris katalüsaator, aga meedia peaks olema n-ö natuke vanem mängukaaslane. Kui mina olen 5-aastane ja mängin hoovis, aga sõber on 6,5-aastane, siis mul on temaga endiselt huvitav - kui mina mõnda sõna ei tea, ta aitab lahti mõtestada jne. Kui ta on juba 8-aastane, siis mul pole enam huvitav, sest ma ei saa aru, mida ta räägib. Ta peaks olema hästi nõks vanem, siis meil on koos tore. Meedia peaks võtma rolli, et ühiskonda veidi harida, ta võiks käia ühiskondlikest protsessidest ees," rääkis Kase.

Ruussaare hinnangul on ajakirjanduses sidurist-pidurist-vedurist rääkides kaks tasandit.

"Ühiskondlik tasand - ideaalis tahaks, et ajakirjandus oleks vedur, määraks agendat, mis oleks oluline ja kui asi läheb väga kraavi, siis selgitab, kuidas seda protsessi pidurdada," rääkis ta.

"Teine asi on toimetuse tasand, kus on samad probleemid, kas olla vedur ja millise teemaga, või - nagu ma hiljuti ise kooseluseadusega kogesin -, kui üks survegrupp oli nii jõuline, et toimetustes hakkas tööle enesetsensuur /.../ ehk toimetus tõmbab pidurit," lisas ta.

Ruussaar märkis, et toimetusesisene protsess on väga tähtis ja kui on vaja n-ö pidurit tõmmata, siis see peab olema teaduslikult põhjendatud, mitte mõne PR-tegelaste survel.

Toimetaja: Merili Nael



TERRORIRÜNNAK MANCHESTERIS
Politsei pidas kinni 180 km/h kihutanud juhi, kelle auto oli ülerahvastatud

Pühapäeva õhtul pidas politsei Pärnumaal kinni kiirust ületanud ning seejuures väikelast vedanud mehe, kes ühtlasi esitas korrakaitsjatele ka võltsitud juhiloa.