Osakestefüüsik: inimesed on Marsile mineku mõttega juba harjunud ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali arutelul „Olgem eestlased, aga saagem ka marslasteks“ leiti, et kuigi Marsi koloniseerimine ei too hõlptulu, aitavad suurte unistuste realiseerimiskatsed anda inimeste võistlusvaimule rahumeelse väljundi ja ergutada innovatsiooni, millest tõuseb kasu paarikümne aasta pärast.

Inimpsühholoogia

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor märkis, et mõte Marsi asustamisest ja uurimisest istub iga inimese aju tagasopis. „Üks põhjus on kindlasti ajalooline. Kui teleskoobid läksid niivõrd heaks, et Marss ei paistnud enam täpikesena taevas, siis nähti seal mingisuguseid objekte nt kanaleid ja meresid. /../ Võib öelda, et inimesed on end juba Marsile mineku mõttega harjutanud sajand või rohkem,“ sõnas Hektor. Oma roll on tema sõnul olnud ka hilisemal ulmekirjandusel ja koomiksitel.

Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadur Grete Arro nentis, et pikemate kosmosereiside planeerimisel ja ka Marsi koloniseerimiskatsetel ei saa mööda vaadata inimpsühholoogiast. Reeglina erinevad kosmonautideks ja astronautideks pürgijate iseloomuomadused juba eos, näiteks on nad elujõulisemad, liikuvamad ja riskialtimad. Samal ajal kombivad kosmoselennud nende taluvuspiire. „Ühelt poolt häirib neid isoleeritus kodustest, teiselt poolt privaatsuse puudumine. Nad on üksi, aga mitte siiski üksi,“ lisas Arro.

Rahvusvaheliste projektide puhul lisanduvad ka kultuuridevaheliste erinevustega seonduvad probleemid. „Me ei suuda aktsepteerida teistest kultuuridest inimesi, olla tolerantsed ja ei saa neist lihtsalt aru. /.../ Maised probleemid võetakse kosmosesse kaasa. /.../ Aitavad kaks asja. Esiteks psühhosotsiaalsete oskuste õpetamine. Teiseks ei tasu saata erinevaid inimesi. Kauem püsivad sõpradena sarnaste väärtustega inimesed,“ sõnas teadur. Samas pakuvad Arro sõnul taolised projektid õppimisvõimalust Maa peal kultuuriliste erinevustega hakkama saamiseks

Majanduslik kasu

Marsi koloniseerimiskavade puhul tuuakse tihti välja, et sellest tõuseb majanduslikku kasu. Andi Hektor ei pea aga usutavaks ühtegi seni välja pakutud ideed. Enne on võimalik tulu teenida asteroidide kaevandamisega või Kuule vahejaama loomisega..„Koloonial oleks Maale kaudselt suut majanduslik mõju seoses rajatava tööstusega. Näiteks Apollo programmi maksumus oli suurusjärg20 miljardit dollarit, on see tagasi toonud suurusjärgu suurema summa,“ lisas vanemteadur.

Just alginvesteeringu suuruse tõttu on isegi kosmoseprogammidest huvitatud poliitikutel väga raske maksumaksjatele nende vajalikkust põhjendada. Isegi juhul, kui need 40-50 aasta pärast suure kasu peaksid tooma. Lisaks tuleb tema sõnul arvestada, et Marsi koloonia ei muutuks Maast sõltumatuks momentaalselt. „Kui tehnoloogilist läbimurret ei toimu, kulub selle isemajandavaks muutumiseks sajandeid,“ nentis Hektor.

Vanemteadur tõi välja, et kosmosetehnoloogia üldises arendamises ja ka Marsi uurimise planeerimises on toimunud viimasel ajal nihe. „Seda veavad eraettevõtted nagu SpaceX ja MarsOne. See on andnud uue hingamise. /.../ Uue põlvkonna investorid nagu Bill Gates on kogunud tohutu kapitali. Nad tegelevad (praegu) kogutud varanduse laiali jagamisega, tahtes mõjutada maailma“, laiendas Hektor.

Mõju ühiskonnale

Suured kosmoseprogrammid mõjutavad ühiskonda tervikuna, tihti teatava võistlusmomendi tõttu. „Kui Nõukogude Liidul õnnestus esimene inimene kosmosesse saata, pani see Ameerika Ühendriikide lapsevanemaid küsima, kas nad annavad lastele liiga vähe koduseid töid,“ tõi Grete Arro näite.

Lisaks leidsid arutelul osalejad, et kosmoseprogrammid kujutavad endast kanalit, mille kaudu kasutada ühiskonnas leiduvat viha ja agressiivsust konstruktiivsete ja rahumeelsete eesmärkide realiseerimiseks.

„See hoiab meeled erksana ja inimesed liikuvana,“ märkis arutelu juht ja Ahhaa juhatuse esimees Andres Juur. Omaette küsimus on, kuidas mõjutavad need reaalteaduste populaarsust. Juur tõi taani teadlaste uuringu põhjal välja, et suurem mõju on ühiskonna üldisel jõukusel. Mida vaesem riik, seda suurem tung inseneriks. Elatustaseme tõusul kasvab seevastu humanitaaralade populaarsus.

Laiemas plaanis on ühiskond Juure sõnul muutumas ja inseneriteadusi väärtustatakse rohkem. „Näiteks suudab „Suure Paugu Teooria“ Ameerika Ühendriikides prime time'i ajal ellu jääda. Minu jaoks on see üks esimesi märke, et ühiskonda võtab seda juba omaks,“ leidis Juur. Siiski on ühiskond tema hinnangul poole sammu kaugusel sellest, et nohik olemine oleks päriselt lahe. Hetkel väljendub see pigem kuvandis kui reaalsetes tegudes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.