Osakestefüüsik: inimesed on Marsile mineku mõttega juba harjunud ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali arutelul „Olgem eestlased, aga saagem ka marslasteks“ leiti, et kuigi Marsi koloniseerimine ei too hõlptulu, aitavad suurte unistuste realiseerimiskatsed anda inimeste võistlusvaimule rahumeelse väljundi ja ergutada innovatsiooni, millest tõuseb kasu paarikümne aasta pärast.

Inimpsühholoogia

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor märkis, et mõte Marsi asustamisest ja uurimisest istub iga inimese aju tagasopis. „Üks põhjus on kindlasti ajalooline. Kui teleskoobid läksid niivõrd heaks, et Marss ei paistnud enam täpikesena taevas, siis nähti seal mingisuguseid objekte nt kanaleid ja meresid. /../ Võib öelda, et inimesed on end juba Marsile mineku mõttega harjutanud sajand või rohkem,“ sõnas Hektor. Oma roll on tema sõnul olnud ka hilisemal ulmekirjandusel ja koomiksitel.

Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi teadur Grete Arro nentis, et pikemate kosmosereiside planeerimisel ja ka Marsi koloniseerimiskatsetel ei saa mööda vaadata inimpsühholoogiast. Reeglina erinevad kosmonautideks ja astronautideks pürgijate iseloomuomadused juba eos, näiteks on nad elujõulisemad, liikuvamad ja riskialtimad. Samal ajal kombivad kosmoselennud nende taluvuspiire. „Ühelt poolt häirib neid isoleeritus kodustest, teiselt poolt privaatsuse puudumine. Nad on üksi, aga mitte siiski üksi,“ lisas Arro.

Rahvusvaheliste projektide puhul lisanduvad ka kultuuridevaheliste erinevustega seonduvad probleemid. „Me ei suuda aktsepteerida teistest kultuuridest inimesi, olla tolerantsed ja ei saa neist lihtsalt aru. /.../ Maised probleemid võetakse kosmosesse kaasa. /.../ Aitavad kaks asja. Esiteks psühhosotsiaalsete oskuste õpetamine. Teiseks ei tasu saata erinevaid inimesi. Kauem püsivad sõpradena sarnaste väärtustega inimesed,“ sõnas teadur. Samas pakuvad Arro sõnul taolised projektid õppimisvõimalust Maa peal kultuuriliste erinevustega hakkama saamiseks

Majanduslik kasu

Marsi koloniseerimiskavade puhul tuuakse tihti välja, et sellest tõuseb majanduslikku kasu. Andi Hektor ei pea aga usutavaks ühtegi seni välja pakutud ideed. Enne on võimalik tulu teenida asteroidide kaevandamisega või Kuule vahejaama loomisega..„Koloonial oleks Maale kaudselt suut majanduslik mõju seoses rajatava tööstusega. Näiteks Apollo programmi maksumus oli suurusjärg20 miljardit dollarit, on see tagasi toonud suurusjärgu suurema summa,“ lisas vanemteadur.

Just alginvesteeringu suuruse tõttu on isegi kosmoseprogammidest huvitatud poliitikutel väga raske maksumaksjatele nende vajalikkust põhjendada. Isegi juhul, kui need 40-50 aasta pärast suure kasu peaksid tooma. Lisaks tuleb tema sõnul arvestada, et Marsi koloonia ei muutuks Maast sõltumatuks momentaalselt. „Kui tehnoloogilist läbimurret ei toimu, kulub selle isemajandavaks muutumiseks sajandeid,“ nentis Hektor.

Vanemteadur tõi välja, et kosmosetehnoloogia üldises arendamises ja ka Marsi uurimise planeerimises on toimunud viimasel ajal nihe. „Seda veavad eraettevõtted nagu SpaceX ja MarsOne. See on andnud uue hingamise. /.../ Uue põlvkonna investorid nagu Bill Gates on kogunud tohutu kapitali. Nad tegelevad (praegu) kogutud varanduse laiali jagamisega, tahtes mõjutada maailma“, laiendas Hektor.

Mõju ühiskonnale

Suured kosmoseprogrammid mõjutavad ühiskonda tervikuna, tihti teatava võistlusmomendi tõttu. „Kui Nõukogude Liidul õnnestus esimene inimene kosmosesse saata, pani see Ameerika Ühendriikide lapsevanemaid küsima, kas nad annavad lastele liiga vähe koduseid töid,“ tõi Grete Arro näite.

Lisaks leidsid arutelul osalejad, et kosmoseprogrammid kujutavad endast kanalit, mille kaudu kasutada ühiskonnas leiduvat viha ja agressiivsust konstruktiivsete ja rahumeelsete eesmärkide realiseerimiseks.

„See hoiab meeled erksana ja inimesed liikuvana,“ märkis arutelu juht ja Ahhaa juhatuse esimees Andres Juur. Omaette küsimus on, kuidas mõjutavad need reaalteaduste populaarsust. Juur tõi taani teadlaste uuringu põhjal välja, et suurem mõju on ühiskonna üldisel jõukusel. Mida vaesem riik, seda suurem tung inseneriks. Elatustaseme tõusul kasvab seevastu humanitaaralade populaarsus.

Laiemas plaanis on ühiskond Juure sõnul muutumas ja inseneriteadusi väärtustatakse rohkem. „Näiteks suudab „Suure Paugu Teooria“ Ameerika Ühendriikides prime time'i ajal ellu jääda. Minu jaoks on see üks esimesi märke, et ühiskonda võtab seda juba omaks,“ leidis Juur. Siiski on ühiskond tema hinnangul poole sammu kaugusel sellest, et nohik olemine oleks päriselt lahe. Hetkel väljendub see pigem kuvandis kui reaalsetes tegudes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: