Mihkel Raud: haritlasviha on Eestis suurem kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Riigikogu liige Mihkel Raud märkis Arvamusfestivalil, et tema arvates on Eesti ühiskonnas haritlasviha suurem kui kunagi varem ning selle marginaliseerimine on pea liiva alla peitmine.

Poliitikasse siirdunud muusik, saatejuht ja kirjanik Mihkel Raud teatas tänasel arutelul "Sotsiaalne vastutus for dummies", et teatav illusioon, et eesti inimesed ootavad kannatamatult, et meie armastatud kultuuritegelased avaldaksid rohkem arvamust, võib Arvamusfestivalil ringi jalutades ja inimesi vaadates küll tekkida, aga näiteks Õhtulehe kommentaariumi lugedes mõistab ta, et haritlasviha on Eestis üsna valdav.

"Väita, et see on kuidagi marginaalne või see tegelikult ei ole probleem, ma arvan, et see on teatav pea liiva alla pistmine," rääkis Raud. "Eestis on murettekitav ja suur haritlasviha, et ta on suurem võib-olla kui kunagi varem," kinnitas ta.

Ajakirjanik Krister Paris rääkis, et kui lähtuda Villu Reiljani kunagi välja öeldud mõtteviisist, et kultuuritegelased jäägu oma liistude juurde, siis meenuvad talle poliitboilerid ja ühiskonnad, kus arvamuse avaldamine on pandud teatud teatud mõttes hierarhiatesse. "On teatud klass inimesi, kellel on antud õigus arvata," kirjeldas ta ja tõi välja Hiina, kus inimene saab ametlik arvaja olla ainult siis, kui astub Kommunistlikku Parteisse.

Paris rõhutas, et ühel Eesti inimesel on palju rohkem võimalust muuta Eesti riigi otsuseid kui sakslastel, keda on oma riigis arvuliselt nii palju rohkem. Ajakirjanik möönis, et enamasti ei ole ka ajalehe juhtkirja koostamiseks palju aega või materjali. "Ei pea olema ekspert, et võtta näiteks kolme-nelja eksperdi jutt kokku ja sealt selline üsnagi arusaadav essents lõpuks kokku kirjutada ja ennast siis näidata võib-olla targemana kui sa oled," lausus Paris.

Ka Mihkel Raua hinnangul ei pea ühiskondlikest asjadest arvamiseks tingimata ekspert olema, kuid see sõltub ka inimese iseloomust. "Mõned inimesed lihtsalt kipuvad lõugu rohkem laksutama ja erutuvad asjadest rohkem kui teised," ütles Raud ja lisas, et see nn probleem on ka tal endal.

"Selleks, et midagi arvata, sa ei pea sa olema tingimata selle ala ekspert, sul ei pea olema ekspertiisi," lausus Raud. Teemad, millest midagi arvata, sõltuvad tema selgitusel ka ajahetkest, kui midagi arvatakse. "Ei ole ju mingi saladus, et see pagulaste debatt on keerutanud üles üsna hirmuäratava pildi sellest, millises situatsioonis me elame ja selline asi loomulikult paneb ju kirjutama," märkis ta.

Raud rääkis, et teda sundis niisama tuntud inimesena arvamuse avaldamisest poliitikasse siirduma mure, et otsuste tegemine Eestis koondub järjest vähemate inimeste kätte. "Kõige vähem, mis ma teha sain, enda arvates, oli mingisugune oma teatav kuvand või ükskõik, kui pahalt see ka ei kõla või banaalselt, mingi teatav tuntus panna ühe maailmavaate rakendusse, millesse ma usun ja mis ma arvan, võiks asendada selle jama, mis siin on 10-15 aastat toimunud. See oli n-ö miinimumprogramm," ütles ta.

Eesti poliitikas tegutsemine on tema sõnul keeruline. "Meie poliitilisel maastikul ei tapeta inimesi ja seda vähemalt esialgu," märkis ta võrdluses tuntud seriaaliga "Kaardimaja".

Moekunstnik Reet Aus selgitas arutelus, et osadel inimestel tuleb rääkimine paremini välja ja teistel jällegi millegi tegemine. "Mina olen selline, kellel tegemine tuleb hästi välja ja ega ma ise nii väga ei kipu midagi rääkima, sest mulle alati tundub, et oma mingisuguste tegudega ma saan oma mingit arusaama või mõistmist sellest, kuidas asju teha, paremini end väljendada" lausus ta.

Aus märkis, et on äärmiselt oluline mõista, et iga sinu tegu viib mingi tagajärjeni. "Ma arvan, et läbi tegude rääkimine on samamoodi rääkimine lõppkokkuvõttes," ütles ta.

"Kui üks teema mingil segasel põhjusel huvi pakub, siis tavaliselt see seda rada pidi käib, et sa vaatad järjest sügavamale ja sügavamale ja ühel hetkel, kui sa oled piisavalt palju informatsiooni kogunud, siis sa oled võimeline ka seal niimoodi liiklema, et aru saada, millised võiksid olla need oletatavad lahendused või vastused," kirjeldas Aus.

Näitleja Veiko Tubin leidis arutelus, et tema arvates näitleja ikkagi ei sobi riigikokku. "Ma arvan, et näitleja ei sobi poliitikasse lihtsalt sellepärast, et tal jääb puudu oskusi ja teavet," põhjendas ta. Tubin märkis, et teater on üldiselt kõige lollim koht, kus oma arvamust avaldada, sest see jõuab nii väheste inimesteni. "See on väike sihtgrupp, kes seda näeb ja kes sellest mõjutatud saab," ütles ta.

Nii Mihkel Raud kui ka Reet Aus leidsid vastupidi, et teater ei ole sugugi halb koht, kus inimesi mõjutada. Raud tõi paralleeli Arvamusfestivaliga, kus on küll kogu rahvaarvu mõistes vähe inimesi, kuid siin on need inimesed, kes teevad otsuseid. "Selles väites on teatav tõde. Et kui sa nendeni oma sõnumiga ei jõua, siis ei jõua sa ammugi n-ö laiade rahvahulkadeni," märkis ta.

Kaur Kenderi teost "Untitled XII" kommenteerides leidsid debateerijad esmalt, et nad igal juhul toetavad sõnavabadust. Krister Paris tõi välja, et ta toetab pigem seda, et keegi saab oma koduleheküljel midagi vabalt arvata kui seda, et kuskil on tsensuur. Parise jaoks on oluline printsiip see, et ka kirjanduslikus tekstis ei rünnataks inimesi, kes ei saa ise ennast kaitsta nagu puuetega inimesed või lapsed, sest see on selgelt ebaeetiline. Tema arvamust toetas paneeli juhtinud Aro Velmet.

Toimetaja: Liis Velsker



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.