Mihkel Raud: haritlasviha on Eestis suurem kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

Riigikogu liige Mihkel Raud märkis Arvamusfestivalil, et tema arvates on Eesti ühiskonnas haritlasviha suurem kui kunagi varem ning selle marginaliseerimine on pea liiva alla peitmine.

Poliitikasse siirdunud muusik, saatejuht ja kirjanik Mihkel Raud teatas tänasel arutelul "Sotsiaalne vastutus for dummies", et teatav illusioon, et eesti inimesed ootavad kannatamatult, et meie armastatud kultuuritegelased avaldaksid rohkem arvamust, võib Arvamusfestivalil ringi jalutades ja inimesi vaadates küll tekkida, aga näiteks Õhtulehe kommentaariumi lugedes mõistab ta, et haritlasviha on Eestis üsna valdav.

"Väita, et see on kuidagi marginaalne või see tegelikult ei ole probleem, ma arvan, et see on teatav pea liiva alla pistmine," rääkis Raud. "Eestis on murettekitav ja suur haritlasviha, et ta on suurem võib-olla kui kunagi varem," kinnitas ta.

Ajakirjanik Krister Paris rääkis, et kui lähtuda Villu Reiljani kunagi välja öeldud mõtteviisist, et kultuuritegelased jäägu oma liistude juurde, siis meenuvad talle poliitboilerid ja ühiskonnad, kus arvamuse avaldamine on pandud teatud teatud mõttes hierarhiatesse. "On teatud klass inimesi, kellel on antud õigus arvata," kirjeldas ta ja tõi välja Hiina, kus inimene saab ametlik arvaja olla ainult siis, kui astub Kommunistlikku Parteisse.

Paris rõhutas, et ühel Eesti inimesel on palju rohkem võimalust muuta Eesti riigi otsuseid kui sakslastel, keda on oma riigis arvuliselt nii palju rohkem. Ajakirjanik möönis, et enamasti ei ole ka ajalehe juhtkirja koostamiseks palju aega või materjali. "Ei pea olema ekspert, et võtta näiteks kolme-nelja eksperdi jutt kokku ja sealt selline üsnagi arusaadav essents lõpuks kokku kirjutada ja ennast siis näidata võib-olla targemana kui sa oled," lausus Paris.

Ka Mihkel Raua hinnangul ei pea ühiskondlikest asjadest arvamiseks tingimata ekspert olema, kuid see sõltub ka inimese iseloomust. "Mõned inimesed lihtsalt kipuvad lõugu rohkem laksutama ja erutuvad asjadest rohkem kui teised," ütles Raud ja lisas, et see nn probleem on ka tal endal.

"Selleks, et midagi arvata, sa ei pea sa olema tingimata selle ala ekspert, sul ei pea olema ekspertiisi," lausus Raud. Teemad, millest midagi arvata, sõltuvad tema selgitusel ka ajahetkest, kui midagi arvatakse. "Ei ole ju mingi saladus, et see pagulaste debatt on keerutanud üles üsna hirmuäratava pildi sellest, millises situatsioonis me elame ja selline asi loomulikult paneb ju kirjutama," märkis ta.

Raud rääkis, et teda sundis niisama tuntud inimesena arvamuse avaldamisest poliitikasse siirduma mure, et otsuste tegemine Eestis koondub järjest vähemate inimeste kätte. "Kõige vähem, mis ma teha sain, enda arvates, oli mingisugune oma teatav kuvand või ükskõik, kui pahalt see ka ei kõla või banaalselt, mingi teatav tuntus panna ühe maailmavaate rakendusse, millesse ma usun ja mis ma arvan, võiks asendada selle jama, mis siin on 10-15 aastat toimunud. See oli n-ö miinimumprogramm," ütles ta.

Eesti poliitikas tegutsemine on tema sõnul keeruline. "Meie poliitilisel maastikul ei tapeta inimesi ja seda vähemalt esialgu," märkis ta võrdluses tuntud seriaaliga "Kaardimaja".

Moekunstnik Reet Aus selgitas arutelus, et osadel inimestel tuleb rääkimine paremini välja ja teistel jällegi millegi tegemine. "Mina olen selline, kellel tegemine tuleb hästi välja ja ega ma ise nii väga ei kipu midagi rääkima, sest mulle alati tundub, et oma mingisuguste tegudega ma saan oma mingit arusaama või mõistmist sellest, kuidas asju teha, paremini end väljendada" lausus ta.

Aus märkis, et on äärmiselt oluline mõista, et iga sinu tegu viib mingi tagajärjeni. "Ma arvan, et läbi tegude rääkimine on samamoodi rääkimine lõppkokkuvõttes," ütles ta.

"Kui üks teema mingil segasel põhjusel huvi pakub, siis tavaliselt see seda rada pidi käib, et sa vaatad järjest sügavamale ja sügavamale ja ühel hetkel, kui sa oled piisavalt palju informatsiooni kogunud, siis sa oled võimeline ka seal niimoodi liiklema, et aru saada, millised võiksid olla need oletatavad lahendused või vastused," kirjeldas Aus.

Näitleja Veiko Tubin leidis arutelus, et tema arvates näitleja ikkagi ei sobi riigikokku. "Ma arvan, et näitleja ei sobi poliitikasse lihtsalt sellepärast, et tal jääb puudu oskusi ja teavet," põhjendas ta. Tubin märkis, et teater on üldiselt kõige lollim koht, kus oma arvamust avaldada, sest see jõuab nii väheste inimesteni. "See on väike sihtgrupp, kes seda näeb ja kes sellest mõjutatud saab," ütles ta.

Nii Mihkel Raud kui ka Reet Aus leidsid vastupidi, et teater ei ole sugugi halb koht, kus inimesi mõjutada. Raud tõi paralleeli Arvamusfestivaliga, kus on küll kogu rahvaarvu mõistes vähe inimesi, kuid siin on need inimesed, kes teevad otsuseid. "Selles väites on teatav tõde. Et kui sa nendeni oma sõnumiga ei jõua, siis ei jõua sa ammugi n-ö laiade rahvahulkadeni," märkis ta.

Kaur Kenderi teost "Untitled XII" kommenteerides leidsid debateerijad esmalt, et nad igal juhul toetavad sõnavabadust. Krister Paris tõi välja, et ta toetab pigem seda, et keegi saab oma koduleheküljel midagi vabalt arvata kui seda, et kuskil on tsensuur. Parise jaoks on oluline printsiip see, et ka kirjanduslikus tekstis ei rünnataks inimesi, kes ei saa ise ennast kaitsta nagu puuetega inimesed või lapsed, sest see on selgelt ebaeetiline. Tema arvamust toetas paneeli juhtinud Aro Velmet.

Toimetaja: Liis Velsker



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.