Mälksoo: rahvusvaheline õigus on kriisis ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo tõdes, et rahvusvaheline õigus on Ukraina sündmuste ja Krimmi annekteerimise taustal sattunud kriisi.

Lauri Mälksoo, Eesti suursaadik Euroopa Liidus Matti Maasikas ja välispoliitika instituudi teadur Karmo tüür arutlesid Arvamusfestivalil teemal "Aasta pärast Krimmi – mis on muutunud Euroopa julgeolekus?".

Mälksoo tõdes, et Krimmi annekteerimine on kõigutanud usku ja kindlust selles suhtes, mil määral rahvusvaheline õigus maailmas suhteid reguleerib. Krimmi annekteerimine ei olnud tema sõnul midagi muud, kui see, et Venemaa hakkas läänelikule maailmakorrale avalikult vastu.

"Venemaa oli varem kritiseerinud, et Lääs ei pea ise rahvusvahelisest õigusest kinni. /.../ Venemaa tegi Krimmi ära paljuski sellise taustaga. Täna asja kokku võttes tundub, et tekkimas on mingi uus suurvõimude vastasseis, kus ühelt poolt on demokraatiad autoritaarsete režiimide vastu, aga erinevatel mängijatel on ka tsivilisatsioonilised komponendid. Venemaa puhul on minu meelest tänapäeval kõige huvitavam see, et ta üha enam vastandub oma ideoloogias Läänele, et ta on Euraasia, õigeusk jne," selgitas professor.

Mälksoo ütles, et kuigi Venemaa on nii ÜRO harta kui ka Helsingi lõppakti liige, tõlgendab ta neid teistest erinevalt. Ta märkis, et Lääs sai üsna pikka aega esitleda oma mudelit universaalsena ja Nõukogude Liit ja Venemaa on sellele vastu hakanud.

"Rahvusvaheline õigus on kriisis ja kuna suurvõimude vahel pole politseinikku, siis rahvusvaheline õigus suurvõimude vahel on kakluse teema. Kui suurvõimude vahel tekib kaklus, kus üks tekitab teistsuguse jõuolukorra, siis sellest võib ühel hetkel saada rahvusvaheline õigus," rääkis Mälksoo.

Maasikas: EL-il on Ukraina sündmuste ees vastutuse tunne

Matti Maasikas kinnitas arutelus, et kõik Euroopa Liidu ühtse välispoliitika otsused tehakse ühehäälselt ja kõik riigid peavad nendega nõus olema. Kuigi protsess kompromissini on tihti vaevaline ja see ei saa olla väga julge ja jõuline, on üksmeel alati püsinud tugev ja sellest peetakse kinni.

Kommenteerides Mälksoo öeldut, et rahvusvaheline õigus on kriisis, ütles Maasikas, et Krimmi annekteerimine oli üllatav ja Lääne välispoliitiline mõtlemine on nüüd šokiseisukorras.

"Nüüd tuleb sellega tegeleda. Eriti Euroopa Liidus, kuna Ukraina Maidani meeleavaldused, mis on esimene samm ahelas Viktor Janukovõtši põgenemiseni, tulid kokku Euroopa Liidu lipu all ja selle ajend oli Janukovõtši keeldumine assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest. Siin on Euroopa Liidul väga suur vastutuse tunne," rääkis Maasikas.

"See pole olukord, kus Euroopa Liit on harjunud olema. Euroopa Liit on rahuprojekt, mis on naabritele väga atraktiivne, see on keskkond, kus usutakse, et ka kõige keerulisemaid küsimusi võib kompromisside ja dialoogi teel lahendada," selgitas ta.

Maasikas rääkis, et muutus, mis Euroopa Liidu Venemaa-poliitikas eelmisel aastal toimus, oli fundamentaalne. Tema sõnul oli sanktsioonide kehtestamine ja sisuliselt poliitilise koostöö katkestamine ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmega ja riigiga, kellega on väga palju kaubavahetust, veel kaks aastat tagasi täiesti mõeldamatu.

"Selles suures otsuses, mille aluseks olid EL-i ühtsed väärtused, selles, et see on nii juriidiliselt kui poliitiliselt õige, valitseb jätkuvalt täielik üksmeel. Taktikalistes nüanssides on erinevusi," kinnitas ta.

Sanktsioonide kehtestamises Venemaa vastu on Maasika sõnul Eestil suur vastutus.

"Kohe kui esimesed sanktsioonid olid Venemaa vastu kehtestatud, ütles üks minu kolleeg ühest lõunapoolsest riigist , et Euroopa Liit on nüüd võtnud Venemaa suhtes Eesti poliitika. Meie Eestis ei arva nii, meile tundub, et oleks pidanud reageerima jõulisemalt ja peaks olema veel selgem jne. Aga selles lauses on ka tohutu vastutus. Kui see on poliitika, mis meenutab rohkem seda, mis meile meeldib, siis meil on ka vastutus pakkuda välja, kuhu edasi läheme, kui viljakas see poliitika on olnud, mida me edasi teeme ja tõestada, et see on olnud õige poliitika. Nii et Eesti jaoks on ka selles mõttes väga palju muutunud," selgitas ta.

Tüür: Hiina ei mängi Venemaa mänge

Karmo Tüür tõdes, et sanktsioonid Venemaa vastu osalt on mõju avaldanud, teisalt aga mitte.

"Kas sanktsioonid on mõju avaldanud või mitte? Kõige lollim vastus, aga ka kõige tõesem on - nii ja naa. Need ei ole avaldanud mõju selles mõttes, et Kreml ei ole tõstnud käsi üles ja öelnud, et ta enam nii ei tee. Teisalt ei ole need avaldanud mõju ka selles mõttes, kui vaatame, mis toimub Venemaal reaalses elus - majanduslik olukord on halvenenud, elukvaliteet on halvenenud, välismajanduskeskkond on halvenenud," rääkis ta.

"Aga see ei tulene sellest, et Euroopa Liit on sisse viinud sanktsioonid, vaid eelkõige tõi selle endaga kaasa nende peamise müügiartikli ehk energiakandjate hinnalangus, millega kaasnes paratamatult rubla langus, ostujõu langus - need tõid kaasa selle, et venemaalaste elu on reaalselt halvenenud," lisas Tüür.

Tema sõnul on venelastel tekkinud sellega dilemma - igapäevane elu muutub halvemaks, kuid samas ollakse selle juhi poolt, kes on kogu olukorra põhjustanud.

"Ratsionaalselt see ei peaks haakuma, aga tegelikut haakub väga hästi, sest kogu Venemaa riikluse loogika on üles ehitatud vastandamisele. On toimunud patriootiline mobiliseerimine - see on Putini aja üks peamine märksõna. Seda on kasutatud tema esimestest ülesastumistest peale. Lai elanikkonna mass on loomulikult oma juhi poolt, sest juht on piisvalalt julge, et hakata vastu Läänele," rääkis ta.

Venemaa on öelnud, et pöördub Lääne sanktsioonide tõttu hoopis Hiina poole, kuid Tüüri sõnul on selles retoorikas väike loogiline viga sees.

"Seal sees on eeldus, et Hiina tahab teha Venemaaga koostööd ja toetada Vene projekti, mis iganes see ka ei ole. Viga on selles, et Hiina ei mängi Venemaa mänge, ei toeta Venemaad. Hiina ei toeta ka Läänt, Hiina ei toeta kedagi, vaid mängib omaenda mängu," kommenteeris Tüür.

Ta lisas, et Hiinal on oma pikaajalised huvid ja vaid taktikalised liitlased, kellega teeb koostööd vaid seni, kuni sellest on kasu. "Hiina ei mängi teistega kaasa. Hiina pole nõus minema ideoloogilistel põhjustel Läänega vastuollu, ainult siis, kui see on Hiinale kasulik, aga praegu see nii ei ole," rõhutas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.