Mälksoo: rahvusvaheline õigus on kriisis ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo tõdes, et rahvusvaheline õigus on Ukraina sündmuste ja Krimmi annekteerimise taustal sattunud kriisi.

Lauri Mälksoo, Eesti suursaadik Euroopa Liidus Matti Maasikas ja välispoliitika instituudi teadur Karmo tüür arutlesid Arvamusfestivalil teemal "Aasta pärast Krimmi – mis on muutunud Euroopa julgeolekus?".

Mälksoo tõdes, et Krimmi annekteerimine on kõigutanud usku ja kindlust selles suhtes, mil määral rahvusvaheline õigus maailmas suhteid reguleerib. Krimmi annekteerimine ei olnud tema sõnul midagi muud, kui see, et Venemaa hakkas läänelikule maailmakorrale avalikult vastu.

"Venemaa oli varem kritiseerinud, et Lääs ei pea ise rahvusvahelisest õigusest kinni. /.../ Venemaa tegi Krimmi ära paljuski sellise taustaga. Täna asja kokku võttes tundub, et tekkimas on mingi uus suurvõimude vastasseis, kus ühelt poolt on demokraatiad autoritaarsete režiimide vastu, aga erinevatel mängijatel on ka tsivilisatsioonilised komponendid. Venemaa puhul on minu meelest tänapäeval kõige huvitavam see, et ta üha enam vastandub oma ideoloogias Läänele, et ta on Euraasia, õigeusk jne," selgitas professor.

Mälksoo ütles, et kuigi Venemaa on nii ÜRO harta kui ka Helsingi lõppakti liige, tõlgendab ta neid teistest erinevalt. Ta märkis, et Lääs sai üsna pikka aega esitleda oma mudelit universaalsena ja Nõukogude Liit ja Venemaa on sellele vastu hakanud.

"Rahvusvaheline õigus on kriisis ja kuna suurvõimude vahel pole politseinikku, siis rahvusvaheline õigus suurvõimude vahel on kakluse teema. Kui suurvõimude vahel tekib kaklus, kus üks tekitab teistsuguse jõuolukorra, siis sellest võib ühel hetkel saada rahvusvaheline õigus," rääkis Mälksoo.

Maasikas: EL-il on Ukraina sündmuste ees vastutuse tunne

Matti Maasikas kinnitas arutelus, et kõik Euroopa Liidu ühtse välispoliitika otsused tehakse ühehäälselt ja kõik riigid peavad nendega nõus olema. Kuigi protsess kompromissini on tihti vaevaline ja see ei saa olla väga julge ja jõuline, on üksmeel alati püsinud tugev ja sellest peetakse kinni.

Kommenteerides Mälksoo öeldut, et rahvusvaheline õigus on kriisis, ütles Maasikas, et Krimmi annekteerimine oli üllatav ja Lääne välispoliitiline mõtlemine on nüüd šokiseisukorras.

"Nüüd tuleb sellega tegeleda. Eriti Euroopa Liidus, kuna Ukraina Maidani meeleavaldused, mis on esimene samm ahelas Viktor Janukovõtši põgenemiseni, tulid kokku Euroopa Liidu lipu all ja selle ajend oli Janukovõtši keeldumine assotsiatsioonilepingu allkirjastamisest. Siin on Euroopa Liidul väga suur vastutuse tunne," rääkis Maasikas.

"See pole olukord, kus Euroopa Liit on harjunud olema. Euroopa Liit on rahuprojekt, mis on naabritele väga atraktiivne, see on keskkond, kus usutakse, et ka kõige keerulisemaid küsimusi võib kompromisside ja dialoogi teel lahendada," selgitas ta.

Maasikas rääkis, et muutus, mis Euroopa Liidu Venemaa-poliitikas eelmisel aastal toimus, oli fundamentaalne. Tema sõnul oli sanktsioonide kehtestamine ja sisuliselt poliitilise koostöö katkestamine ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmega ja riigiga, kellega on väga palju kaubavahetust, veel kaks aastat tagasi täiesti mõeldamatu.

"Selles suures otsuses, mille aluseks olid EL-i ühtsed väärtused, selles, et see on nii juriidiliselt kui poliitiliselt õige, valitseb jätkuvalt täielik üksmeel. Taktikalistes nüanssides on erinevusi," kinnitas ta.

Sanktsioonide kehtestamises Venemaa vastu on Maasika sõnul Eestil suur vastutus.

"Kohe kui esimesed sanktsioonid olid Venemaa vastu kehtestatud, ütles üks minu kolleeg ühest lõunapoolsest riigist , et Euroopa Liit on nüüd võtnud Venemaa suhtes Eesti poliitika. Meie Eestis ei arva nii, meile tundub, et oleks pidanud reageerima jõulisemalt ja peaks olema veel selgem jne. Aga selles lauses on ka tohutu vastutus. Kui see on poliitika, mis meenutab rohkem seda, mis meile meeldib, siis meil on ka vastutus pakkuda välja, kuhu edasi läheme, kui viljakas see poliitika on olnud, mida me edasi teeme ja tõestada, et see on olnud õige poliitika. Nii et Eesti jaoks on ka selles mõttes väga palju muutunud," selgitas ta.

Tüür: Hiina ei mängi Venemaa mänge

Karmo Tüür tõdes, et sanktsioonid Venemaa vastu osalt on mõju avaldanud, teisalt aga mitte.

"Kas sanktsioonid on mõju avaldanud või mitte? Kõige lollim vastus, aga ka kõige tõesem on - nii ja naa. Need ei ole avaldanud mõju selles mõttes, et Kreml ei ole tõstnud käsi üles ja öelnud, et ta enam nii ei tee. Teisalt ei ole need avaldanud mõju ka selles mõttes, kui vaatame, mis toimub Venemaal reaalses elus - majanduslik olukord on halvenenud, elukvaliteet on halvenenud, välismajanduskeskkond on halvenenud," rääkis ta.

"Aga see ei tulene sellest, et Euroopa Liit on sisse viinud sanktsioonid, vaid eelkõige tõi selle endaga kaasa nende peamise müügiartikli ehk energiakandjate hinnalangus, millega kaasnes paratamatult rubla langus, ostujõu langus - need tõid kaasa selle, et venemaalaste elu on reaalselt halvenenud," lisas Tüür.

Tema sõnul on venelastel tekkinud sellega dilemma - igapäevane elu muutub halvemaks, kuid samas ollakse selle juhi poolt, kes on kogu olukorra põhjustanud.

"Ratsionaalselt see ei peaks haakuma, aga tegelikut haakub väga hästi, sest kogu Venemaa riikluse loogika on üles ehitatud vastandamisele. On toimunud patriootiline mobiliseerimine - see on Putini aja üks peamine märksõna. Seda on kasutatud tema esimestest ülesastumistest peale. Lai elanikkonna mass on loomulikult oma juhi poolt, sest juht on piisvalalt julge, et hakata vastu Läänele," rääkis ta.

Venemaa on öelnud, et pöördub Lääne sanktsioonide tõttu hoopis Hiina poole, kuid Tüüri sõnul on selles retoorikas väike loogiline viga sees.

"Seal sees on eeldus, et Hiina tahab teha Venemaaga koostööd ja toetada Vene projekti, mis iganes see ka ei ole. Viga on selles, et Hiina ei mängi Venemaa mänge, ei toeta Venemaad. Hiina ei toeta ka Läänt, Hiina ei toeta kedagi, vaid mängib omaenda mängu," kommenteeris Tüür.

Ta lisas, et Hiinal on oma pikaajalised huvid ja vaid taktikalised liitlased, kellega teeb koostööd vaid seni, kuni sellest on kasu. "Hiina ei mängi teistega kaasa. Hiina pole nõus minema ideoloogilistel põhjustel Läänega vastuollu, ainult siis, kui see on Hiinale kasulik, aga praegu see nii ei ole," rõhutas ta.

Toimetaja: Merili Nael



TERRORIRÜNNAK MANCHESTERIS
Politsei pidas kinni 180 km/h kihutanud juhi, kelle auto oli ülerahvastatud

Pühapäeva õhtul pidas politsei Pärnumaal kinni kiirust ületanud ning seejuures väikelast vedanud mehe, kes ühtlasi esitas korrakaitsjatele ka võltsitud juhiloa.