Eero Janson: orbudest pagulased – kas Vooglaiu ettepanek on realistlik? ({{commentsTotal}})

Eero Janson
Eero Janson Autor/allikas: ERR

Isegi kui Eesti pere on läbinud kogu lapsendamisega seotud kadalipu, on kriisikolletest laste lapsendamine praktikas võimatu, kirjutab MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ja selgitab, miks.

1. septembri saates "Vabariigi kodanikud" käis Varro Vooglaid välja idee, mille kohaselt võiks Eesti senise pagulaste vastuvõtmise plaani asemel vastu võtta orbusid ja paigutada nad elama Eesti peredesse. See ettepanek on leidnud laialdast vastukaja (vt nt Enn Auksmanni artikkel) ning seejuures on küsitud, kas selline plaan on võimalik. Kuigi Vooglaid sõnas samas saates, et tema arvates peaksime oma valikutes lähtuma reaalsusest, on antud ettepanek, isegi kui tõukunud soovist aidata, küllalt ebarealistlik.

Esiteks tuleb aru saada, et pagulastest lapsed, kes reisivad üksi, ei ole automaatselt orvud. Rahvusvaheline kogemus näitab, et valdaval osal saatjata alaealistest, nagu neid ametlikult nimetatakse, on vähemalt üks elus vanem või mõni teine lähisugulane, keda on võimalik otsimise korral leida (rahvusvaheliselt tegeleb üksteisest lahutatud sugulaste otsimisega Punane Rist) ning kes on suutelised ja soovivad lapse eest hoolitseda. See põhimõte – enne püsilahenduste rakendamist proovime perekonna leida ja taasühendada – peab olema esmaseks aluseks saatjata alaealiste abistamisel.

Teiseks, isegi kui konkreetne laps on sõja tõttu de facto orvuks jäänud, s.t kaotanud mõlemad oma vanemad, siis tema kodakondsuse järgne riik peab selle staatuse ka ametlikult tunnistama (selle aluseks on vanemate surmatunnistused). Tegelikkuses juhtub seda sõjasituatsioonis harva, teinekord seetõttu, et toimivat riiki sisuliselt ei eksisteeri, teinekord jälle seetõttu, et mõlema vanema surmas ei saa kindel olla (näiteks kui vanem on teadmata kadunud).

Kuni sellise lapse koduriik pole teda orvuks tunnistanud, on ta Euroopa riikide mõistes saatjata alaealine, kes ei ole lapsendatav. Isegi kui vanemate surm on tõendatud, eelistatakse lapsendamise korral alati sugulasi võõrastele inimestele. Ka ei ole suurem osa pagulaste päritoluriike, sh Süüria, Iraak ja Eritrea, ratifitseerinud piiriülest lapsendamist puudutavat Haagi konventsiooni ja ametlik väljalapsendamine oli nimetatud riikidest praktikas võimatu juba enne sealseid konflikte.

Seega, isegi kui pere on Eestis läbinud kogu lapsendamisega seotud kadalipu, on kriisikolletest laste lapsendamine praktikas võimatu. Küll aga on võimalik, sobivate perekondade olemasolul, paigutada saatjata alaealisi perekondadesse ajutisele hooldamisele, kuni lapse pereliikmed on leitud ja nendega on võimalik taasühenduda. Just viimane peab olema meie prioriteet, et tagada nende laste õigus perekonnale.

Kolmandaks tuleb mõista neid põhimõtteid, mille alusel kahe järgmise aasta jooksul üle 500 kaitset vajava inimese Eestisse jõuab. Valdav osa neist on juba Euroopasse saabunud ning paigutatakse teistesse riikidesse ümber Kreekast ja Itaaliast. Kuigi täpne saatjata alaealiste hulk nende seas on teadmata, võib varasema kogemuse pinnalt öelda, et igal aastal jõuavad Euroopasse tõepoolest tuhanded saatjata alaealised (valdavalt poisid vanuses 14-17, mõned isegi kuni 10-aastased). Need on lapsed, kes on tõepoolest kõige haavatavamad. Osa neist võib ümberpaigutamise raames jõuda ka Eestisse, kui Eesti, Kreeka ja Itaalia üheskoos nõnda otsustavad.

Ülejäänud, paarkümmend kvoodipagulast saabuvad väljastpoolt Euroopa Liitu koostöös ÜRO pagulasametiga (UNHCR), mis teeb Eesti eest esmase valiku kõikide ümberasustamist vajavate pagulaste seast. Ka selle skeemi kaudu saab aidata üksikuks jäänud lapsi, kes oma olukorrale püsilahendust vajavad, kuigi lähiaastatel on nende just Eestisse saatmine üsna vähetõenäoline, kuna Eesti senine kogemus pagulastest saatjata alaealiste vastuvõtmisel on praktiliselt olematu ja laste tuleviku suhtes otsuseid kergekäeliselt ei tehta.

Praeguseks on selge, et Eesti osaleb nii ümberpaigutamise kui -asustamise protsessides ja esimesed abivajajad saabuvad Eestisse tuleva aasta alguses. Meie empaatiat ja tuge vajavad nad kõik, olgu nad terved perekonnad või üksi saabunud lapsed.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.