Tõlkes kaduma läinud: kuidas kanda Kalasadama planeeringu üksmeel paberile? ({{commentsTotal}})

Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor detailplaneeringut selgitamas Autor: ERR

Kalasadama detailplaneeringu üldsõnalisust vastustanud Telliskivi selts sai eile õhtul arendajalt lubaduse tingimused konkreetsemaks kirjutada, enne kui planeering volikogus hääletamisele läheb. Suulises arutelus on üksmeel hoomatav, vaidlus käib selle üle, millises sõnastuses elanike ootused ja arendaja lubadused dokumendiks vormuvad. Siinkohal lähevad arvamused lahku ja lahvatab kohalike umbusk.

Tallinna Linnavolikogu istungite saalis peeti eile õhtul linnamajanduse komisjoni laiendatud istung, mis tähendas, et kokku olid tulnud kõik Kalasadama planeeringuga seotud osalised: arendaja Pro Kapital, piirkonna elanikke koondav ja kavandatava detailplaneeringu suhtes petitsiooni algatanud Telliskivi selts, Tallinna peaarhitekt, hulk linnaametnikke ja käputäis murelikke linnakodanikke. Linnamajanduskomisjoni esimees Andrei Birov sõnastas koosoleku eesmärgi järgmiselt: kuulata äri eri poolte seisukohad ja leida vastused küsimustele, enne kui detailplaneering linnavolikogu saali hääletusele jõuab. Suurtes sõnades kulges koosolek üksmeelselt, nii linn kui arendaja tõotasid: liivarand jääb!, kuid kohalike hing rahu ei leidnud - kuniks lubadused üheselt mõistetavalt paberil pole, ei maksa sõnad midagi.

Kolm soovi

Telliskivi selts on heitnud kavandatavale detailplaneeringule ette liigset üldsõnalisust, mis lubab arendajal minna senise avaliku linnaruumi kallale, ilma et linnarahvale jääks piisavalt lauge rannajoonega promenaadiala. Seda takistavad kohalike elanike hinnangul eeskätt rannajoonele kavandatavad tehnotrassid, mis eeldavad pinnase tõstmist ja sellega rannajoone muutmist, milleks kaoks sellele omane laugus. Arendaja aga kinnitab, et tehnotrassid pole "kivisse raiutud" - nende asukoha saab määrata iga arhitektuurikonkursil osaleja ise.

Elanike ettepanekuid detailplaneeringus kompromisside tegemiseks ongi peamiselt kolm: et säiliks lauge rannaala, et nihutataks planeeringus olevaid krundipiire liivaranna kasuks ning tõstetaks planeeringus ümber tehnovõrkude asukoht. Telliskivi selts algatas oma soovide sisseviimiseks ka petitsiooni, mis kogus tuhandeid toetushääli.

Arendaja kinnitab: liivarand jääb

Arendaja esindaja, Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor leiab, et detailplaneering vastab juba praegu Telliskivi seltsi ja linnaelanike soovidele, kuid küsimus on paremas sõnastamises. Nagu Remmelkoor nentis, on peamine vaidlus käinud liivaranna ümber sõnade "säilimine" ja "olemasolu" mõistmises.

"Me räägime tegelikult ühest ja samast asjast ja ka petitsioon murrab suuresti sisse lahtisest uksest. Me oleme korduvalt rõhutanud, et liivaranna olemasolu on selle planeeringu järgi tagatud, kuid me teeme seda sõnastust ümber, nii et see oleks paremini arusaadav, aga liivarand on ja jääb selles rannalõigus alles," rõhutas Remmelkoor ERR.ee uudisteportaalile.

Trasside asukoha muutmist detailplaneeringus ta vajalikuks ei pidanud. "Trassid pannakse paika ikkagi lõpliku ehitusprojektiga, mis omakorda pannakse paika väljakuulutatava arhitektuurikonkursi võidutööga. Keegi ei lähe seda maapinda selleks täitma, et panna sinna trassid või torustik. Siin on ikkagi tegemist tehnilise täpsustuse ja sõnastuse parandusega, nii et vandenõud selles, et kaabelduse või torustiku kaevandamiseks on liivarand vaja üles kaevata, sellel ei ole tõepõhja all," kinnitas Remmelkoor. "Liivaranna olemasolu on detailplaneeringu järgi kohustuslik," rahustas ta kahtlejaid.

Tehnotrassid paneb paika ehitusprojekt

Arhitekt Raivo Kotov, kes vaidlustas tehnotrassi asukoha detailplaneeringus, ei saa aru, miks linn ja arendaja selle kohta dokumentides muuta ei soovi.
"Antud juhul on põhimõtteline küsimus, et kui tehnovõrgud on joonestatud olemasoleva kaldakindlustuse peale, siis miks nad sinna on joonestatud? Väga vabalt võiksid need olla viis meetrit maa pool, aga nad on täpselt sinna joonestatud, kuhu nad ei sobi. Selleks, et olemasolev kallas senisel kujul säiliks, tuleks nad nihutada maa poole ja leida kompromiss arendaja ja Telliskivi seltsi vahel. Ma ei saa täpselt aru, miks seda teha ei taheta," jäi Kotov nõutuks.

"Optimistina võiks arvata, et ega arendaja mingit lollust ei tee - ta teeb ju ikkagi keskkonda tulevatele elanikele, samas aga võimaldavad detailplaneeringu praegused dokumendid teha otseöeldes sigadusi, pöörates olemasoleva väärtusliku keskkonna pea peale. Selle vältimiseks oleks vaja detailplaneeringu dokumente muuta," leidis Kotov.

Kohalikke lubadused endiselt ei veena

Ehkki nii linnavolikogu linnamajanduskomisjoni esimees Andrei Birov kui ka linna peaarhitekt Endrik Mänd leidsid, et arutelu kulges konstruktiivses õhkkonnas ning ühisosa leiti, siis Telliskivi seltsi esindajaid arendaja sõnad ikkagi ei veennud.

"Ei saaks öelda, et varasemaga seoses midagi muutunud on. Suusõnalised selgitused on kõik mõistlikud ja lähevad kokku sellega, mida me ise arvame, milline see linnaruum peaks olema, aga kuniks need selgitused pole jõudnud dokumentatsioon, ei tähenda need midagi," leidis petitsiooni esitanud Telliskivi seltsi juhatuse liige Grete Arro.

"Tuuakse erinevaid põhjendusi selle kohta, miks need lubadused ei peaks paberile jõudma, aga küsimus on ikkagi selles, kas linn ja arendaja tahaks näidata üles omapoolset head tahet või mitte. Räägime muudkui kompromissist, aga tegelikult võiks ju olla konsensuslik lähenemine - võiks selge sõnaga öelda, et liivarand olemasolevas väärtuses ja vormis jääb alles, tehnovõrgud näidatakse paberil ära, et nad on mujal ja see kaitstav ala võiks ühemõtteliselt olla selgituskirjas välja öeldud ning ka krundipiiride suurenemine on täiesti arusaamatu, selle võiks tagasi tõmmata," selgitas Arro kohalike elanike ettepanekuid.

Detailplaneering näeb ette, et avalikku kasutusse jäävad praegune Kalaturg, eile liiklusele avatud Kalaranna tee ja linnapark ning rannapromenaad, samuti võimalik täiteala meres, juhul kui arhitektuurikonkursi võidutöö seda ette näeb. Ehitusalust pinda on alal 12 300 m2, kuhu on lubatud rajada 6 kuni 18 kuni 5-korruselist elu- ja ärihoonet.

25 meetri laiune liivariba garanteeritud

Telliskivi selts on soovinud, et mereala jääks linlaste käsutusse 50 meetri laiuses, linn garanteerib praegu 25 meetrit.

"Garanteeritud on, et kavandatava hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestamata ala, kuhu siis tuleb kavandada rannapromenaadi elemendid. Seda näitab arhitektuurikonkurss, mille tööd võivad kombineerida nii looduslikku lauget rannaala kui ka tehislikke kaldakindlustusi. Kindlasti ei pea see rannapromenaad olema ühtse laiusega ühesuguses võtmes lahendatud kaldalõik, nagu praegu on näiteks Pirita teel - siin võib olla see märksa mitmekülgsem ja mängulisem, aga siinkohal tuleb oma lootused juba arhitektuurivõistlusele panna," selgitas Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd.

Ka Kotov nõustus, et 25 meetrit liivariba on piisav. "Ma arvan, et linnakeskkonnas on 25 meetrit liivariba täiesti piisav, kuid oluline on, et olemasolev väärtus selle 25 meetri peale alles jääks," rõhutas Kotov.

Kui arendaja ja kohalike soovid on selged, siis mis on aga linna huvi, tahtis ERR.ee Tallinna peaarhitektilt teada. "Linna huvi on, et mereäär oleks tallinlasele ligipääsetav ja et see oleks huvitav elukeskkond. Soovime, et linn tõepoolest saaks merele avatud ja ka meri linna - mitte ainult, et kaldal oleks palju ja aktiivset tegevust, vaid et seda oleks ka kalda lähedal merel," selgitas Mänd.

Seda peaarhitekti vihjet, et tulevikus võib piirkonda ees oodata sadamaala arendamine, ei välistanud ka Remmelkoor, kinnitades siiski, et uut jahisadamat olemasoleva detailplaneeringuga ei kavandata, küll aga võib linn kavandada merealale tulevikus eraldi planeeringu.

Uus avalik arutelu tulekul

Volikogu saal valgus pärast kahetunnist intensiivset arutelu vaikselt tühjaks, ent maja ees arutelu jätkus. Võeti kokku saalis kõlanud sõnu ja lubati 6. oktoobril tagasi tulla, mil toimub detailplaneeringu avalik arutelu. "Ei, me pole detailplaneeringule vastu, tahame vaid, et meie arvamust ka kuulda võetaks," rõhutasid kohalikud elanikud veel.

Kui detailplaneering vastu saab võetud, võiks uue aasta algul arhitektuurikonkursi välja kuulutada, loodavad nii linn kui arendaja. Detailplaneeringu algatamisest täitub sel sügisel ikkagi juba 12 aastat.



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.