Õiguskantsler kontrollib kiirlaenuandjate kohustusliku tegevusloa põhiseaduspärasust ({{commentsTotal}})

Kiirlaenu reklaam.
Kiirlaenu reklaam. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Õiguskantsler võttis menetlusse advokaadibüroo LMP partneri ja vandeadvokaadi Kaido Künnapase avalduse palvega analüüsida laenufirmadele seaduses sätestatud tegevusloa taotlemise tagasiulatuvuse vastavust põhiseadusele.

Tänavu 29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS), mis kohustab teiste seas ka kiirlaenufirmasid alates tuleva aasta märtsist laenu andmiseks või vahendamiseks taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Advokaat Kaido Künnapas, kes ka ise paari anonüümsust soovinud krediidiettevõtet esindab, selgitas ERR-i uudisteportaalile, et sisuliselt on probleem seaduse paragrahvis, mis tähendab, et finantsinspektsiooni tegevusloa peavad hankima ka need firmad, kes ei soovi enam laenu andmisega jätkata, kuid soovivad saada tarbijatelt tagasi juba eelnevalt antud laenude tagasimakseid.

"Osad turul olevad krediidiandjad, kes on sõlminud lepingud, ei soovi seda tegevusluba taotleda, kuna see on nende jaoks lihtsalt liiga kallis. Nemad tahaksid täita juba olemasolevaid lepinguid ja ka laenusaajad tahaksid selle täita rahulikult lõpuni. Aga nüüd seaduseandja on millegipärast öelnud, et ei, selleks peab tegevusluba olema," rääkis Künnapas.

"Ainuke, mida nad tahavad, on see, et laenusaaja maksaks juba sõlmitud lepingu järgi neile selle laenu ja intressi tagasi," lausus Künnapas ja lisas, et kui on soov uusi laene anda, siis loomulikult peab tegevusloa taotlema. Tegevusloa omamine, mis tulevast aastast kohustuslikuks muutub, tähendab audiitoritele iga-aastaselt ligi 5000-6000 eurost väljaminekut.

Künnapas märkis, et kui laenuandja ikkagi ei taha tegevusluba, siis ütles finantsinspektsioon, et andke laenuportfell üle või lõpetage lepingud tarbijatega. Kui laenuportfelli keegi üle ei taha anda, siis tuleb tarbijatega laenulepingud erakorraliselt üles öelda. Hüpoteekkrediidi puhul tähendab see, et tarbija peab nüüd enne märtsi kogu laenu tagasi maksma või kui ta selleks suuteline ei ole, siis läheb hüpoteek realiseerimisse.

"Ehk kui KAVS-i eesmärgiks oli turu korrastamine ja tarbijate kaitse, siis sellisel viisil pole tarbija kaitset kuskilt otsast võimalik näha, pigem hakkab see tarbijate makseraskusi põhjustama, kui laenuandjad on sunnitud hakkama lepinguid üles ütlema," teatas Künnapas.

Finantsinspektsioon kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et nad on seisukohal, et alates 21. märtsist 2016. aastal tuleb ka olemasolevate krediidilepingute teenindamiseks omada tegevusluba.

"Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu esitati esimesele avalikule kooskõlastusringile 2014. aasta septembris, andes finantsinspektsiooni hinnangul piisava aja avalikkusele, sealhulgas ka turuosalistele arvamuse avaldamiseks enne seaduse vastuvõtmist riigikogus 2015. aasta 18. veebruaril," põhjendas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman.

Kõikidele krediidiandjatele ja -vahendajatele on Vosmani sõnul jäetud alates seaduse väljakuulutamisest 29. märtsil 2015. aastal peaaegu üheaastane periood otsuse langetamiseks tegevusloa taotlemise osas otsustamiseks. "Tuleb silmas pidada ka seda, et juba praegu tuleb tarbijale krediidi väljastamisel jälgida KAVS-ist ja ka võlaõigusseadusest tulenevaid nõudeid," lisas ta.

"Antud regulatsioon kohtleb võrdselt kõiki turuosalisi, välistades näiteks olukorra, kus varasemalt kokku lepitud krediidilepingu limiidi ulatuses väljastatakse tarbijale krediiti ilma tegevusluba omamata," rõhutas Vosman.

Õiguskantsler pöördus eile täiendava teabe saamiseks riigikogu rahanduskomisjoni poole.

"Teie avalduse lahendamiseks on kõigepealt vaja välja selgitada, milline oli seadusandja tahe KAVS üleminekuregulatsiooni kehtestamisel. Pärast riigikogu rahanduskomisjonilt vastuse saamist kujundab õiguskantsler seisukohta menetlusega jätkamise viisi osas ning teavitab sellest teid," teatas vastuses Künnapasele õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest.

Toimetaja: Liis Velsker



Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema