Video ja galerii: usaldamatus takistab Kalasadama planeeringus kompromissini jõudmist ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
13 pilti
Foto: Kalasadama detailplaneeringu avalik arutelu. Autor: Siim Lõvi /ERR
{{1444153607000 | amCalendar}}

Teisipäeva õhtul lõppes Kalasadama detailplaneeringu kolmas avalik arutelu, kohaliku kogukonna kõhklus piirkonna praeguste väärtuste säilimise suhtes takistab jätkuvalt kompromissini jõudmist detailplaneeringus.

Seni planeeringu üldsõnalisust vaidlustanud Telliskivi selts sai arendajalt kinnituse, et enamikus valupunktides on planeeringu seletuskirja ja jooniseid korrigeeritud.

Näiteks rannajoonele kavandatud tehnotrassid on nüüd viidud planeeringus maismaa poole, kuid ligi kaks ja pool tundi kestnud avalikul arutelul ei saanud seltsi liikmed kindlust, et see ei hakka hoopiski ohustama puude juurestikku.

Seltsi suurim mure, et kuidas säilib praegune lauge ja liivane rannajoon, on nüüd planeeringus seatud arhitektuurivõistluse tingimuseks.

Selgesõnaliselt on kirjas, et arhitektuurivõistlus peab rannapromenaadi lahendamisel arvesse võtma kohustuse tagada liivaranna olemasolu, pakkudes tasakaalustatud lahenduse kergliiklusradade, astmestiku ja liivaranna osas.

Kui arhitektuurivõistluse töö näeb ette merre täitmise ehk avalikult kasutatava ala suurendamise, peab arvestama detailplaneeringus sätestatud kohustusega tagadada vahetu kontakt merega ja liivaranna olemasolu.

"Ehk võib tekkida nii uus liivarand või laieneda olemasolev. Liivaranna tagamine on planeeringusse sisse kirjutatud senisest selgemal ja kindlamal moel," kinnitas arendajast Pro Kapital Grupi juhatuse liige Allan Remmelkoor.

Avalikul arutelul võis seltsi liikmete sõnavõttudest välja lugeda, et enamik neist sooviks rannajoone senisel kujul säilimist. Palju kõneainet tekitas ka planeeringusse kirjutatud võimalus, et rannaala võib merd täites suurendada. See tekitab seltsi liikmetes hirmu, et suur osa kaldast võidakse valada betooni.

Arendaja: meie ei otsusta konkreetset lahendust

Ka Allan Remmelkoor ütles pärast arutelu ERR-i uudisteportaalile, et inimesed, seda tingimata mitte halvas mõttes, klammerduvad mingisuguse olukorra külge, nägemata seda, et kvartali arendamisega muutub kogu piirkonna iseloom ja olemus.

"Tõenäoliselt vahetuvad isegi inimesed. Me ei saa öelda, et üks on hea ja üks on halb. Tänane avalik ruum on kindlasti erinev pärast seda, kui see arendus toimuda saab. On inimesi, kes soovivad seda täpselt niimoodi säilitada, nagu seal täna on," tõdes ta.

Arendaja käsitleb meretäitmist võimalusena ning soovitab hinnata seda arhitektuurivõistluselt tulnud lahenduse põhjal.

"Jätkem arhitektide otsustada, kas avalikku ruumi on vaja suurendada. Võib-olla tulevad lahendused sellised, et praegusel olukorral ongi unikaalne väärtus. Ei ole ju meie need, kes otsustavad "ei" või "jaa" - valame kõik betooni või säilitame kõik ühtki kivikest või põõsast liigutamata," märkis Remmelkoor.

Seltsi liikmed ütlesid kohtumise järel, et arendajad küll lubavad, et liivarand jääb alles, kuid ei märgi konkreetselt, kui pikk liivariba alles jääb, mis annab võimaluse seda tulevikus erinevalt tõlgenda.

Kohalik kogukond tunnetab ohtu, et n-ö ilus jutt võib jääda ainult sõnadeks. Seltsi jaoks on oluline, et säiliks kõik see, mida praegu Kalasadamas teha saab: on võimalik käia ujumas, pidada piknikku või lihtsalt aega veeta.

Kui rannapromenaadist saab pelgalt kohvikute pikendus, siis ei saa seltsi hinnangul olemasolevat rannaala kasutada tema praeguses mitmekesisuses.

Linnarhitekt loodab edasi liikuda

Linnaarhitekt Endrik Mänd prognoosis, et tänase arutelu baasilt saab detailplaneeringuga edasi liikuda. Kogutud ettepanekud arutatakse seltsiga veelkord läbi, enne kui minnakse Harju maavanema juurde planeeringule heakskiitu saama.

"Maavanema juures tehakse üks ring arutelusid kindlasti veel ja olenevalt maavanema otsusest oleks järgmiseks sammuks detailplaneeringu kehtestamine volikogus," selgitas ta.

Mänd ütles, et maavanem hindab eelkõige, kas planeeringu protsessis on korrektselt käitutud, kõigi huve kaalutud. Maavanem ei hinda sisulisi lahendusi, vaid vormilist seadustele vastavust ja et osapooli oleks võrdselt koheldud.

Linnaarhitekt lisas, et probleemide tuum seisnebki erinevate väärtuste põimumisel. Üks on tema hinnangul kahtlemata Kalaranna kui koha vaim, mis on kahtlemata väärtus ja kasutajate teadvusesse väärtusena kinnistunud.

"Aga ta ei ole enam ainult liivarand kui selline, vaid muutunud kodanikuliikumise sümboliks. Ma pelgan seda, et ruumiline muutus, mis paratamatult planeeringuga kaasas käib, võib ühel hetkel osutuda tänastele kasutajatele sedavõrd oluliseks, et see koht n-ö ei tööta enam sellisena," märkis Mänd.

"Et ta töötaks nii nagu täna, siis ei tohiks seal midagi teha. Selline lähenemine oleks maaomaniku jaoks ebaproportsionaalselt riivav," lisas ta.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" videot:

>

Toimetaja: Priit Luts



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.