Ekspert: Eesti vajab lapsendajate registrit ({{commentsTotal}})

Et lapsendamine oleks hõlpsam, vajab Eesti vastavat registrit, ütles MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer saates "Vabariigi kodanikud", kus seekord oli kõne all lapsendamise teema.

Sigrid Petofferi sõnul on lapsendajate registrit tarvis juba selle pärast, et asjast huvitatud inimene saaks abi ühelt ametnikult ning ei peaks eri maakondadesse pöörduma.

Kui inimene, kelle katsed lapsi bioloogilisel teel saada ei ole õnnestunud, peab oma lugu taas ja taas rääkima, on see talle psüühiliselt kurnav. "See ei ole väga lihtne otsast peale alustada ühe ja sama teemaga," rõhutas Petoffer.

Ta peab oluliseks, et potentsiaalsel lapsendajal oleks põhjalik ettevalmistus. Petofferi sõnul peitub bürokraatia oht praegu selles, et inimesed jäävad ootele, ja kui hakatakse lapsele peret otsima, siis otsitakse kandidaate nimekirjast, aga osa soovijaid on võib olla sealt pika ootamise järel lahkunud.

Petoffer tõi ühe kitsaskohana esile selle, et praegu pole täpselt teada, kuidas ja kes teeb lapsendada soovijatele pereuuringut. Osa maavalitsusi soovitab pöörduda perel spetsialisti poole, osa teevad seda ise.

Lapsendajate koolitust soovijatele pakutakse, aga seda on Petofferi hinnangul nii vähe, et osa soovijaid ootab järjekorras koguni neli aastat.



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: