Eero Janson: pagulaste "valimine" ei tohi olla diskrimineeriv ({{commentsTotal}})

Pagulaste nn valimine – nii palju kui see üleüldse võimalik on – ei tohi olla diskrimineeriv inimeste usutunnistuse, nahavärvi ja muude selliste tunnuste suhtes, leiab MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson.

Riigikogu täiskogus toimus täna Eesti migratsioonipoliitika arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Eero Janson tutvustas saadikutele selle käigus põhimõtteid, millele peaks pagulaste vastuvõtmisel ja vastavas valitsuse tegevuskavas suuremat tähelepanu pöörama.

Janson on seisukohal, et pagulaste valik ei tohi olla diskrimineeriv. "Valik peab lähtuma üksnes rahvusvahelise kaitse vajadusest ja mitte millestki muust. Inimõigused, sealhulgas õigus paluda varjupaika, on võrdsed kõigile," ütles ta.

Janson soovitab nii palju kui vähegi võimalik võtta arvesse pagulaste endi soove ja olemasolevaid sidemeid ühe või teise riigiga.

"Tahtevastane ümberpaigutamine ühte või teise liikmesriiki, eesmärgiga täita kvoot, ei ole mõistlik sõjapõgeniku enda ega ka vastuvõtva riigi poolt vaadates. Eestisse tulek peab olema informeeritud otsuse tulemus," selgitas Pagulasabi juht.

Janson ütles parlamendi ees, et pagulaste elama paigutamine Eesti sees peab lähtuma esmajoones töö- ja koolikohtade ning tugivõrgustiku ja keeleõppevõimaluste olemasolust.

"Me ei tohi inimesi paigutada mõnda omavalitsusse vaid seepärast, et seal on olemas sobilik eluruum. Ilmselgelt on just suuremad linnad need kohad, kus pagulaste kohanemine saab olema lihtsam," soovitas ta.

Eesti keele oskus loob eeldused kaitse saajate edukaks sisenemiseks tööturule ning on seetõttu iseseisva toimetuleku seisukohast Jansoni hinnangul võtmetähtsusega.

"On oluline, et keeleõpe oleks tasuta, hästi kättesaadav, kvaliteetne, intensiivne ja paindlik. Kõikide nende punktidega on meil seni olnud probleeme: kursusi pole olnud piisavalt, nende tase on kõikunud ning paljud neist ei ole sobinud tööl käivatele või null-keele baasilt keelt õppivatele pagulastele," ütles Janson.

Selmet muuta keeleõpe pagulastele kohustuslikuks, tuleb Jansoni arvates hoopis tagada, et pagulastel oleks reaalne ligipääs sobilikele tasuta keeleõppevõimalustele.

Pagulasabi juhi hinnangul on oluline kasutada ära iga pagulase potentsiaal, andes neile võimaluse alustada siin oma haridusteed või jätkata pooleliolevat haridust ning leida siin töö vastavalt oma kompetentsile ja varasemale töökogemusele.

"Vaatamata esialgsetele kulutustele, mida riik pagulaste vastuvõtmisel teeb, näitab teiste riikide kogemus, et pagulastest saavad peagi maksumaksjad, võrdväärsed panustajad riigi majandusse," ütles Janson.

"Pagulased ei ole riigile koorem, vaid võimalus ja investeering, eriti veel meie vananeva ja väheneva rahvastiku tingimustes," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: