Vaher operatsioon "Maarikast": kuritegeliku ühenduse juhil oli kolm identiteeti ({{commentsTotal}})

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher märkis, et täna avalikustatud dokumendipetiste lugu on varjatult uuritud operatsiooni "Maarika" käigus, kus nn peakangelasel ehk kuritegelikku ühendust juhtinud Maarikal endal näib olevat kolm erinevat isikukoodi.

PPA peadirektori sõnul kestis varjatud operatsioon nimega "Maarika" seitse kuud. Operatsioon sai nime selle järgi, et kuritegeliku ühenduse liider, 65-aastane naine nimetas end Maarikaks. Tänaseks on Vaheri sõnul teada, et nn Maarika omab kolme identiteeti. "Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm," rääkis Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

"Operatsioon "Maarika" läheb edasi," kinnitas ta.

Vaheri sõnul töötas võrgustik nii, et juht juhtis võrgustikku läbi kahe inimese. Kuritegeliku ühenduse juht ei kohtunud kunagi kliendiga, kõik toimus varjatult. Kohtumisi ei peetud avalikes kohtades. Tänane uurimine näitab Vaheri sõnul, et nn Maarika lõi võrgustiku ise ja otsis võimalusi teenida elatist. See oli tema töö.

Vaher märkis, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kas kodakondsust või elamisluba, on üldiselt pärit kolmandatest riikides. "Jah, on ka osad inimesed, kes on Eestis elavad nn halli passi omanikud, aga täpse arvu me saame öelda alles hiljem," lausus ta ja täpsustas, et avalik menetlus on kestnud alles kaks päeva.

Politsei ei ole peadirektori sõnul saanud oma tööd veel täies mahus teha, kuna nad pidid oma tegevust varjama. "Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad, mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teebki ja tema seda elatist ainult teenibki sellisel viisil," tõi Vaher välja.

Vaher rõhutas, et Eesti kodakondsus on väärtus omaette, mida tahetakse saada. "Teine asi, mida ei tohi siin ära unustada, on see, et kuritegelik ühendus aitas võltsida või korraldas võltsimisi muude dokumentide osas, näiteks juhilubade jaoks, tervisetõendid, keeledokumendid. Nii et küsida võib laiemalt – kui palju töötab neid inimesi erinevates ettevõtetes, kus tegelikult on võltsitud haridusdokument näiteks?" tõdes ta.

PPA peadirektor selgitas, et kuritegelik ühendus pakkus oma nn teenust laiemalt. "Meil on olemas siin episood, kus võib öelda, et kodakondsus oli nagu maasikas tordi peale. Et eesmärk oli saada ikkagi tööle. Selleks oli vaja eraldi dokumente, näiteks haridust tõendavat dokumenti, näiteks keeledokumenti ja hiljem tekkis võimalus, et miks mitte võtta ka kodakondsus. Nii et küsimus on kindlasti laiem," leidis Vaher.

Toimetaja: Liis Velsker



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: