Jarno Limnéll: Helsingi ja Tallinn – ühtne nutilinn ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor.
Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. Autor/allikas: erakogu

Tänapäeva erinevad ohud – sõjalistest keskkonna-alasteni – eeldavad võimalikult laialdast koostööd. Üksinda ei saa keegi hakkama, vähemalt kuigi edukalt. Koostöö ei loo aga ainult turvalisust, vaid majanduslik, poliitiline ja argitasandi koostöö – eriti geograafiliselt lähestikku asuvate riikide vahel – paneb aluse ka konkurentsivõimele, mis omakorda tekitab heaolu.

Soome ja Eesti on lähedased riigid ning soomlased ja eestlased lähedased rahvad. Sama kehtib ka meie pealinnade kohta. Helsingi ja Tallinn on riiklikud kasvukeskused, mis paiknevad oma riigi tuumikpiirkonnas. Helsingi seda ümbritsevate omavalitsustega ning Tallinn koos Harju maakonnaga torkavad oma majandusarengu poolest silma Soome ja Eesti teiste piirkondadega võrreldes.

Helsingi ja Tallinna vahel reisib rohkem kui kaheksa miljonit inimest aastas. Tallinn ja Helsingi moodustavad ühtse ettevõtlus- ja töökeskkonna, sisuliselt kaksiklinna – mis siiski ei kujuta endast veel kuigi tugevat ühtset tööturgu. Kaubavoogude suurenedes on Tallinna ja Helsingi tähendus tulevikus üha olulisem ka logistilise koridorina Soomest Kesk-Euroopasse.

Pealinnade koostööd tuleks aga veelgi lisada. Kusjuures koostöö ei ole soovitatav, vaid möödapääsmatu.

Soomel ja Eestil on suurepärane võimalus ühendada oma jõud ning muutuda seeläbi rahvusvaheliselt praegusest tunduvalt märkimisväärsemaks majandus- ja innovatsioonipiirkonnaks. Mõlemas riigis hinnatakse oskusi ja teadmisi. Mõlemate tulevik on seotud kõrgtehnoloogiaga. Samas mõistetakse mõlemas suhteliselt väikese majandusega riigis, kui oluline koostöö on üleilmsel turul läbilöömise seisukohalt.

Toetan igati praegu veel arengujärgus olevat Helsingi ja Tallinna nn targa kaksiklinna projekti, FINEST Twins’i. Selle ettevõtmise põhiteemad on nutikas elu-, transpordi-, teadus- ja ärikeskkond. Kasutades ära tehnoloogiat tuuakse kaks pealinna teineteisele üha lähemale.

Isiklikult ma veel ei ole, aga võin vabalt kujutleda end olevat Eesti e-resident. Ma tean, et paljud soomlased mõtlevad samamoodi. Mida lihtsamaks ja paindlikumaks (näiteks telefonimaksed üle Soome lahe) soome-eesti koostöö tehakse, seda enam lõikab sellest kasu kahe linna asemel üks linnapiirkond, mida Soome laht enam ei eralda, vaid ühendab.

Paeluv on mõelda, mida kõike on võimalik saavutada, kui eesti ja soome digitaalne innovatsioon lõimuvad. Vahest isegi täiesti uudseid tegutsemismudeleid, mida maailm pole veel kunagi näinud? Kui targa kaksiklinna projekt õnnestub edukalt läbi viia, võib sellest saada hea eeskuju Euroopa Liidu digitaalse siseturu arengule ning lisaks ka ülejäänud maailmale. Ehk sünnib isegi uus ekspordiartikkel?

Riigipiire ületav ühtne keskkond on kasulik nii Eestile kui ka Soomele ning mõlemas riigis elavatele inimestele, kelle jaoks muutub lihtsamaks ning saab uusi vorme liikumine, töötamine, elamine, avalike teenuste kasutamine – kokkuvõttes igasugune läbikäimine – kahe riigi vahel.

Et see juhtuks, tuleb koordineerida ja ühtlustada ka praktikaid ja arendustegevusi. Kaksiklinnad ei ole ehtsad kaksiklinnad, kui nende areng ei ole koordineeritud ja sünkroniseeritud. See omakorda eeldab linnadelt ühist innovatsiooni- ja küberturvalisusstrateegiat.

Seoses sellega ongi põhjust meeles pidada, et rääkides tänapäevasest nutikast sidest – nutiseadmetest, nutikatest energialahendustest ja nutilinnadest – tähendab ”nutikus” ka lisanduvat digitaalset haavatavust ning võimalikku ärakasutatavust. Hetkel valitseb maailmas kahetsusväärne trend, et erinevaid ”nutilahendusi” välja töötades ei osata (või isegi ei taheta) turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata. On oluline, et me ei kordaks seda viga, vaid et just nimelt digitaalsusel ja tehnoloogial põhineva targa kaksiklinna projekti puhul arvestataks turvalisusega algusest peale.

Kaksiknutilinna projekti olulisim küsimus on siiski: ”Kas me saame endale lubada selle tegemata jätmist?” Minu vastus on, et ei. Koos oleme me rohkem ja koos võime me ka rohkem saavutada.

Toimetaja: Rain Kooli



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Steinmeier: ajalugu ei peaks kasutama relvana

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier pidas kolmapäeval teaduste Akadeemia majas kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee tegi otseülekande ja mille täismahus videot saab vaadata käesolevas artiklis.

Uuendatud: 18:52 
"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.