Jarno Limnéll: Helsingi ja Tallinn – ühtne nutilinn ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor.
Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. Autor/allikas: erakogu

Tänapäeva erinevad ohud – sõjalistest keskkonna-alasteni – eeldavad võimalikult laialdast koostööd. Üksinda ei saa keegi hakkama, vähemalt kuigi edukalt. Koostöö ei loo aga ainult turvalisust, vaid majanduslik, poliitiline ja argitasandi koostöö – eriti geograafiliselt lähestikku asuvate riikide vahel – paneb aluse ka konkurentsivõimele, mis omakorda tekitab heaolu.

Soome ja Eesti on lähedased riigid ning soomlased ja eestlased lähedased rahvad. Sama kehtib ka meie pealinnade kohta. Helsingi ja Tallinn on riiklikud kasvukeskused, mis paiknevad oma riigi tuumikpiirkonnas. Helsingi seda ümbritsevate omavalitsustega ning Tallinn koos Harju maakonnaga torkavad oma majandusarengu poolest silma Soome ja Eesti teiste piirkondadega võrreldes.

Helsingi ja Tallinna vahel reisib rohkem kui kaheksa miljonit inimest aastas. Tallinn ja Helsingi moodustavad ühtse ettevõtlus- ja töökeskkonna, sisuliselt kaksiklinna – mis siiski ei kujuta endast veel kuigi tugevat ühtset tööturgu. Kaubavoogude suurenedes on Tallinna ja Helsingi tähendus tulevikus üha olulisem ka logistilise koridorina Soomest Kesk-Euroopasse.

Pealinnade koostööd tuleks aga veelgi lisada. Kusjuures koostöö ei ole soovitatav, vaid möödapääsmatu.

Soomel ja Eestil on suurepärane võimalus ühendada oma jõud ning muutuda seeläbi rahvusvaheliselt praegusest tunduvalt märkimisväärsemaks majandus- ja innovatsioonipiirkonnaks. Mõlemas riigis hinnatakse oskusi ja teadmisi. Mõlemate tulevik on seotud kõrgtehnoloogiaga. Samas mõistetakse mõlemas suhteliselt väikese majandusega riigis, kui oluline koostöö on üleilmsel turul läbilöömise seisukohalt.

Toetan igati praegu veel arengujärgus olevat Helsingi ja Tallinna nn targa kaksiklinna projekti, FINEST Twins’i. Selle ettevõtmise põhiteemad on nutikas elu-, transpordi-, teadus- ja ärikeskkond. Kasutades ära tehnoloogiat tuuakse kaks pealinna teineteisele üha lähemale.

Isiklikult ma veel ei ole, aga võin vabalt kujutleda end olevat Eesti e-resident. Ma tean, et paljud soomlased mõtlevad samamoodi. Mida lihtsamaks ja paindlikumaks (näiteks telefonimaksed üle Soome lahe) soome-eesti koostöö tehakse, seda enam lõikab sellest kasu kahe linna asemel üks linnapiirkond, mida Soome laht enam ei eralda, vaid ühendab.

Paeluv on mõelda, mida kõike on võimalik saavutada, kui eesti ja soome digitaalne innovatsioon lõimuvad. Vahest isegi täiesti uudseid tegutsemismudeleid, mida maailm pole veel kunagi näinud? Kui targa kaksiklinna projekt õnnestub edukalt läbi viia, võib sellest saada hea eeskuju Euroopa Liidu digitaalse siseturu arengule ning lisaks ka ülejäänud maailmale. Ehk sünnib isegi uus ekspordiartikkel?

Riigipiire ületav ühtne keskkond on kasulik nii Eestile kui ka Soomele ning mõlemas riigis elavatele inimestele, kelle jaoks muutub lihtsamaks ning saab uusi vorme liikumine, töötamine, elamine, avalike teenuste kasutamine – kokkuvõttes igasugune läbikäimine – kahe riigi vahel.

Et see juhtuks, tuleb koordineerida ja ühtlustada ka praktikaid ja arendustegevusi. Kaksiklinnad ei ole ehtsad kaksiklinnad, kui nende areng ei ole koordineeritud ja sünkroniseeritud. See omakorda eeldab linnadelt ühist innovatsiooni- ja küberturvalisusstrateegiat.

Seoses sellega ongi põhjust meeles pidada, et rääkides tänapäevasest nutikast sidest – nutiseadmetest, nutikatest energialahendustest ja nutilinnadest – tähendab ”nutikus” ka lisanduvat digitaalset haavatavust ning võimalikku ärakasutatavust. Hetkel valitseb maailmas kahetsusväärne trend, et erinevaid ”nutilahendusi” välja töötades ei osata (või isegi ei taheta) turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata. On oluline, et me ei kordaks seda viga, vaid et just nimelt digitaalsusel ja tehnoloogial põhineva targa kaksiklinna projekti puhul arvestataks turvalisusega algusest peale.

Kaksiknutilinna projekti olulisim küsimus on siiski: ”Kas me saame endale lubada selle tegemata jätmist?” Minu vastus on, et ei. Koos oleme me rohkem ja koos võime me ka rohkem saavutada.

Toimetaja: Rain Kooli



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: