Jarno Limnéll: Helsingi ja Tallinn – ühtne nutilinn ({{commentsTotal}})

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor.
Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. Autor/allikas: erakogu

Tänapäeva erinevad ohud – sõjalistest keskkonna-alasteni – eeldavad võimalikult laialdast koostööd. Üksinda ei saa keegi hakkama, vähemalt kuigi edukalt. Koostöö ei loo aga ainult turvalisust, vaid majanduslik, poliitiline ja argitasandi koostöö – eriti geograafiliselt lähestikku asuvate riikide vahel – paneb aluse ka konkurentsivõimele, mis omakorda tekitab heaolu.

Soome ja Eesti on lähedased riigid ning soomlased ja eestlased lähedased rahvad. Sama kehtib ka meie pealinnade kohta. Helsingi ja Tallinn on riiklikud kasvukeskused, mis paiknevad oma riigi tuumikpiirkonnas. Helsingi seda ümbritsevate omavalitsustega ning Tallinn koos Harju maakonnaga torkavad oma majandusarengu poolest silma Soome ja Eesti teiste piirkondadega võrreldes.

Helsingi ja Tallinna vahel reisib rohkem kui kaheksa miljonit inimest aastas. Tallinn ja Helsingi moodustavad ühtse ettevõtlus- ja töökeskkonna, sisuliselt kaksiklinna – mis siiski ei kujuta endast veel kuigi tugevat ühtset tööturgu. Kaubavoogude suurenedes on Tallinna ja Helsingi tähendus tulevikus üha olulisem ka logistilise koridorina Soomest Kesk-Euroopasse.

Pealinnade koostööd tuleks aga veelgi lisada. Kusjuures koostöö ei ole soovitatav, vaid möödapääsmatu.

Soomel ja Eestil on suurepärane võimalus ühendada oma jõud ning muutuda seeläbi rahvusvaheliselt praegusest tunduvalt märkimisväärsemaks majandus- ja innovatsioonipiirkonnaks. Mõlemas riigis hinnatakse oskusi ja teadmisi. Mõlemate tulevik on seotud kõrgtehnoloogiaga. Samas mõistetakse mõlemas suhteliselt väikese majandusega riigis, kui oluline koostöö on üleilmsel turul läbilöömise seisukohalt.

Toetan igati praegu veel arengujärgus olevat Helsingi ja Tallinna nn targa kaksiklinna projekti, FINEST Twins’i. Selle ettevõtmise põhiteemad on nutikas elu-, transpordi-, teadus- ja ärikeskkond. Kasutades ära tehnoloogiat tuuakse kaks pealinna teineteisele üha lähemale.

Isiklikult ma veel ei ole, aga võin vabalt kujutleda end olevat Eesti e-resident. Ma tean, et paljud soomlased mõtlevad samamoodi. Mida lihtsamaks ja paindlikumaks (näiteks telefonimaksed üle Soome lahe) soome-eesti koostöö tehakse, seda enam lõikab sellest kasu kahe linna asemel üks linnapiirkond, mida Soome laht enam ei eralda, vaid ühendab.

Paeluv on mõelda, mida kõike on võimalik saavutada, kui eesti ja soome digitaalne innovatsioon lõimuvad. Vahest isegi täiesti uudseid tegutsemismudeleid, mida maailm pole veel kunagi näinud? Kui targa kaksiklinna projekt õnnestub edukalt läbi viia, võib sellest saada hea eeskuju Euroopa Liidu digitaalse siseturu arengule ning lisaks ka ülejäänud maailmale. Ehk sünnib isegi uus ekspordiartikkel?

Riigipiire ületav ühtne keskkond on kasulik nii Eestile kui ka Soomele ning mõlemas riigis elavatele inimestele, kelle jaoks muutub lihtsamaks ning saab uusi vorme liikumine, töötamine, elamine, avalike teenuste kasutamine – kokkuvõttes igasugune läbikäimine – kahe riigi vahel.

Et see juhtuks, tuleb koordineerida ja ühtlustada ka praktikaid ja arendustegevusi. Kaksiklinnad ei ole ehtsad kaksiklinnad, kui nende areng ei ole koordineeritud ja sünkroniseeritud. See omakorda eeldab linnadelt ühist innovatsiooni- ja küberturvalisusstrateegiat.

Seoses sellega ongi põhjust meeles pidada, et rääkides tänapäevasest nutikast sidest – nutiseadmetest, nutikatest energialahendustest ja nutilinnadest – tähendab ”nutikus” ka lisanduvat digitaalset haavatavust ning võimalikku ärakasutatavust. Hetkel valitseb maailmas kahetsusväärne trend, et erinevaid ”nutilahendusi” välja töötades ei osata (või isegi ei taheta) turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata. On oluline, et me ei kordaks seda viga, vaid et just nimelt digitaalsusel ja tehnoloogial põhineva targa kaksiklinna projekti puhul arvestataks turvalisusega algusest peale.

Kaksiknutilinna projekti olulisim küsimus on siiski: ”Kas me saame endale lubada selle tegemata jätmist?” Minu vastus on, et ei. Koos oleme me rohkem ja koos võime me ka rohkem saavutada.

Toimetaja: Rain Kooli



Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema