Heli Säre: Eesti loomaarstide seas on liiga vähe tippspetsialiste ({{commentsTotal}})

Kuigi Eesti loomaarstid tahavad jõuda maailmatasemele, siis seni on jäänud vajaka täienduskoolitustest, mis tooks keerulisemate operatsioonide ja protseduuride tegemise ka siia. Veterinaaranestesioloog Heli Säre sõnul on Eestis loomaarstide seas 1 kuni 2 tippspetsialisti, kuid seda on vähe.

Selleks, et olukord saaks muutuda, toimub Heli Säre eestvedamisel erinevaid koolitusi. Möödunud neljapäeval õppisid loomaarstid Tartus Saksamaa ja Šveitsi veterinaaride käe all näiteks ultraheli tegemist kõige moodsama tehnikaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi ka Eestis on peaaegu enamikus loomakliinikutes ultraheliaparaat kasutuses, siis on küsimus, kas seda osatakse piisavalt hästi kasutada.

Euroopa sertifitseeritud veterinaaranestesioloog Heli Säre ütles, et loomaarstid on Eestis küll heal tasemel, kuid areneda oleks veel palju.

"Muidugi, Eesti on väike ja selliseid spetsialiste, kes oleksid diplomeeritud, on meil ainult 1-2," tõdes ta.

Säre ise tegi möödunud nädalal ühele koerale operatsiooni, mille puhul muidu loom juba Eestis kutsikaeas magama pannakse.

"Me opereerisime koos inimeste kirurgidega ühe suulae avatud kaasasündinud defekti, mille sulgemine on päris keerukas ja pikk operatsioon. Sellist Eestis ei tehta," selgitas Säre.

Et edaspidi veel enam arste oleks võimelised selliseid keerulisi protseduure tegema, tuleb neid pidevalt koolitada.

Neljapäevasel koolitusel teadmisi kogunud Maarja Roosileht töötab Pärnus loomaarstina ja kuigi näiteks tema kliinikus on ultraheli tegemine igapäevane, siis on oluline saada spetsialistidelt uusi nippe.

"Organid on samad, aga saab paremini ja paremini vaadata. Masin on meil kliinikus väga hea, aga tahaks ise olla tõesti masina tasemel," rääkis Roosileht.

Esmaspäeval, 2. novembril saatsid Eesti Väikeloomaarstide Selts ja Eesti Loomaarstide Ühing ühispöördumise, kus märkisid, et nad ei saa nõustuda Säre öelduga, justkui oleks pädevaid loomaarste Eestis väga vähe. "Erialaorganisatsioonidena peame vajalikuks seal toodud väiteid korrigeerida," märkisid seltsi president Janne Orro ja ühingu president Priit Koppel teates.

Toimetaja: Merili Nael, Greete Palmiste



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: