Alo Lõhmus: kirjanikupalgast veel parem on kirjanikukasum ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Kultuuriministeeriumi otsus pakkuda viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule kindlat palka on loomulikult tervitatav. On tore, kui kümme inimest, pealegi veel eesti kultuuri edendajat, saavad kolmeks aastaks teatava majandusliku kindluse. Kuid mis saab neist kolme aasta pärast? Ja mis saab nendest loojatest, keda palgale ei võeta? Sellele vastus endiselt puudub.

Vägisi tikub keelele ülekoormatud tarkusetera: ära anna puudustkannatajale kala, vaid anna talle õng. Kultuuriministeerium pakubki praegu paraku vaid kala, sedagi vähestele, õngest üldse juttu tegemata.

Ometi on õng silmanähtavalt käeulatuses, vähemalt mis puudutab kirjanikke. Viimase aastakümne tehnoloogiline areng võimaldaks igal kirjanikul olla samaaegselt ka iseenda kirjastaja, kasseerides maksimaalse tulu oma loomingu müügist. Mõistagi pean silmas e-raamatuid.

Kirjanik võiks vabalt ise palgata toimetaja ja kujundaja ning anda seejärel oma raamatu välja e-raamatuna, toitmata seejuures kirjastusi ja suuri raamatupoekette ning nende omanikke. Selliseks omakäeliseks e-kirjastamiseks pole vaja üle mõistuse suurt algkapitali, edu korral aga võiks kirjanik teenida piisavalt raha, et pühenduda segamatult järgmise teose loomisele. Näiteks 10 000 odava e-raamatu müümine ei tohiks tunnustatud kirjanikule olla üle jõu käiv eesmärk, arvestades, et enam-vähem juba igal eesti inimesel on olemas e-raamatu lugemist võimaldav tehnikaseade ning ka spetsiaalsed e-lugerid maksavad sama vähe nagu väiksemat sorti raamaturiiulikesed. Kui 10 000 e-eksemplari müüv kirjanik teeniks aga igalt eksemplarilt näiteks 3 eurot, siis laekuks tema kontole kolme aasta kirjanikupalgast suurem summa – ja seda mitte riigi almusena, vaid oma töö ja loomingu viljana.

Ent mis puutub siia kultuuriministeerium? Puutub niivõrd, et just kultuuriministeeriumi ülesanne oleks säärast sõltumatut e-raamatumüüki edendada. Mingil hämaral põhjusel kiratseb e-raamatute müük Eestis endiselt ning ülaltoodud kalkulatsioon 10 000 e-eksemplari müümisest on jäänud helesiniseks unistuseks. Näiteks mullu osteti kõige edukamat e-raamatut vaid 1013 eksemplari. Ning nagu öeldud, seda arenenud e-riigis, kus internet levib kõikjal ning elanikkonna tehnoloogiline valmisolek e-raamatuid lugeda on esmaklassiline. Mu meelest on tegu veidra olukorraga, mis lausa karjub selle järele, et kultuuriministeerium oma helged ajud tööle paneks ning kusagil varitseva turutõkke kõrvaldaks.

Esiteks võiks riik luua spetsiaalse müügikeskkonna sõltumatute e-raamatute digitaalseks vormistamiseks ja turustamiseks. See avalik-õiguslik keskkond ei tohiks praeguste raamatupoesaitide kombel võtta protsenti e-raamatu kaanehinnast, et kirjanikel oleks võimalik oma e-raamatuid seal müüa võimalikult odava hinnaga. Odav hind on väga tähtis, sest tõenäoliselt kiratseb e-raamatute müük praegu just seetõttu, et nende hinnavahe paberraamatutega on sageli vaid sümboolne.

Mõistagi läheks niisuguse raamatuportaali asutamine ja ülalpidamine riigile maksma mõnegi kopika, kuid kindlasti palju-palju vähem kui järjekordse lennukompanii loomine ainult selleks, et bürokraatidel oleks mugavam Brüsseli vahet käia.

Muide, kui jutt juba Brüsseli peale läks, siis just Brüsselis peitub mitu õnge, mida riik kirjanikele täiendavalt ulatada võiks. Euroopa reeglid ei luba praegu rakendada e-raamatute suhtes samasugust madalat käibemaksu nagu kehtib paberraamatutele. Säärane regulatsioon on absurdne ning Eesti riik peaks taotlema selle äramuutmist. Teiseks ei ole Eesti autoritel praegu võimalik oma eestikeelseid e-raamatuid müüa isegi maailma suurimas internetiraamatupoes Amazon. See pood võtab vastu küll soomekeelseid ja isegi islandikeelseid e-raamatuid, kuid mitte eestikeelseid.

Meie eurovolinik Andrus Ansip võitleb Brüsselis vapra lõvina selle eest, et eestlastel oleks õigus oma raha kulutada mistahes välismaises internetipoes, et ükski Euroopa Liidus tegutsev netikaubamaja ei diskrimineeriks eestlasi kui kliente. Kuid vahest võiks ta nõuda ka seda, et Euroopa Liidus tegutsev suur e-raamatupood ei diskrimineeriks eestlasi kui autoreid ja kirjastajaid.

Sedalaadi sammudega saavutaks riik mitu olulist eesmärki korraga. E-raamatute senisest laialdasem levik tähendaks suuremat lugejaskonda eesti kirjandusele. Lugejad saaksid ligipääsu värsketele teostele palju odavamalt kui praeguste paberraamatute näol. Puud pääseksid paberiks keetmisest ning jääksid metsa edasi kasvama. Ning eesti kirjanikud saaksid lisaks kirjanikupalgale teenida ehtsat kirjanikukasumit.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema