Pühapäeval oli Soome iseseisvuspäev, Helsingi rahutustes kasutas politsei suruõhurelva ({{commentsTotal}})

{{1449383642000 | amCalendar}}

Soome tähistas pühapäeval oma 98. iseseisvuspäeva. Iseseisvuspäeval muu hulgas heisatakse pidulikult riigilipp, korraldatakse kaitsejõudude paraad ning õhtul süüdatakse aknalaudadel kaks küünalt. President Sauli Niinistö vastuvõtule on kutsutud 1800 külalist erinevatest ühiskonnagruppidest.

Soome sinivalge lipp heisati kell 9 Helsingis Tähetornimäel. Leipuheiskamisele järgnes jumalateenistus Helsingi Toomkirikus, millest võttis osa ka president Sauli Niinistö.

Iseseisvuspäeva paraad korraldatakse Soomes igal aastal eri linnas, sel aastal toimus see Kesk-Soome ülikoolilinnas Jyväskyläs. Paraadist võttis osa 650 inimest ning 50 masinat. Lisaks esines paraadi ajal Soome õhujõudude vigurlennuüksus Midnight Hawks.

Kaks pisut teistmoodi iseseisvuspäeva tähistamist toimus Soome pealinnas Helsingis samuti. Helsingi linnavalitsuse hoones korraldati mitmekultuuriline iseseisvuspäeva pidu, kus pidas kõne peaminister Juha Sipilä (Keskusta). Sipilä möönis peokõnes, et tunneb muret selle kalkuse pärast, millega osa soomlastest on suhtunud varjupaigataotlejatesse.

Alkoholistide ja kodutute vabatahtlik aitaja Heikki Hursti aga jätkas oma isa Veikko Hursti tööd ja korraldas eluheidikute iseseisvuspäeva vastuvõtu Hakaniemi turul. Sel aastal võttis "vaeste lossipeoks" ristitud ettevõtmisest Hursti enda hinnangul osa umbes 500 inimest.

"Iga aastaga muutub olukord üha hullemaks ja toiduabi kaob üha kiiremini," kirjeldas Hursti avaõigusliku ringhäälingu Yle teleuudistele antud intervjuus vaeste olukorda Soomes.

President võõrustab telehitiks kujunenud vastuvõttu

President Sauli Niinistö iseseisvuspäeva vastuvõtt toob Soomes traditsiooniliselt telerite ette paar miljonit inimest – osa koduste peostuudiote traditsioonist on külaliste äratundmine ja õhtutualettide arvustamine.

Kell 18-20 põleb Soome elanike aknalaudadel aga kaks küünalt. Tegemist on juba Rootsi kuninga ning Vene keisri auks tekkinud kombega, millest rahvusliku ärkamise ajal sai tsaari-Venemaale vastuseisu ning hiljem iseseisvuse tähistamise sümbol.

Soome politsei oli iseseisvuspäeval kõrgendatud valmisolekus, kuna pealinna piirkonda oli registreeritud kümmekond meeleavaldust. Viimase kümne aasta iseseisvuspäeva meeleavaldustel on sisuliselt alati tekkinud kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel ning erand polnud ka tänavune aasta.

Muidu kulgesid meeleavaldused rahulikult, kuid [rahvuslaste meeleavalduse vastasel] anarhistide vastumeeleavaldusel "kasutati politsei suhtes sellist vägivalda, et politsei oli sunnitud kasutama suruõhurelva," nentis aseprefekt Ilkka Koskimäki Helsingi politsei teates.

Kokku peeti Helsingi meeleavalduste käigus kinni 130 inimest.

Ilves: "Aitäh sõpruse eest!"

Soomet õnnitles iseseisvuspäeva puhul ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

„Aitäh sõpruse eest!“ kirjutas president Toomas Hendrik Ilves Soome riigipeale Sauli Niinistöle saadetud kirjas. President Ilves kinnitas, et Eesti ja Soome on mitmeski mõttes teineteisele väga lähedal ning, et „meie riikide vahel puudub veel ainult toimiv X-tee“.

„Head iseseisvuspäeva Sulle ja Soome rahvale!“ soovis Eesti riigipea oma Soome kolleegile.

"Hyvää itsenäisyyspäivää!" ehk head iseseisvuspäeva soovis Soomele ja soomlastele ka peaminister Taavi Rõivas – endale omasel moel sotsiaalvõrgustik Twitteris.

Toimetaja: Rain Kooli



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: