Pühapäeval oli Soome iseseisvuspäev, Helsingi rahutustes kasutas politsei suruõhurelva ({{commentsTotal}})

{{1449383642000 | amCalendar}}

Soome tähistas pühapäeval oma 98. iseseisvuspäeva. Iseseisvuspäeval muu hulgas heisatakse pidulikult riigilipp, korraldatakse kaitsejõudude paraad ning õhtul süüdatakse aknalaudadel kaks küünalt. President Sauli Niinistö vastuvõtule on kutsutud 1800 külalist erinevatest ühiskonnagruppidest.

Soome sinivalge lipp heisati kell 9 Helsingis Tähetornimäel. Leipuheiskamisele järgnes jumalateenistus Helsingi Toomkirikus, millest võttis osa ka president Sauli Niinistö.

Iseseisvuspäeva paraad korraldatakse Soomes igal aastal eri linnas, sel aastal toimus see Kesk-Soome ülikoolilinnas Jyväskyläs. Paraadist võttis osa 650 inimest ning 50 masinat. Lisaks esines paraadi ajal Soome õhujõudude vigurlennuüksus Midnight Hawks.

Kaks pisut teistmoodi iseseisvuspäeva tähistamist toimus Soome pealinnas Helsingis samuti. Helsingi linnavalitsuse hoones korraldati mitmekultuuriline iseseisvuspäeva pidu, kus pidas kõne peaminister Juha Sipilä (Keskusta). Sipilä möönis peokõnes, et tunneb muret selle kalkuse pärast, millega osa soomlastest on suhtunud varjupaigataotlejatesse.

Alkoholistide ja kodutute vabatahtlik aitaja Heikki Hursti aga jätkas oma isa Veikko Hursti tööd ja korraldas eluheidikute iseseisvuspäeva vastuvõtu Hakaniemi turul. Sel aastal võttis "vaeste lossipeoks" ristitud ettevõtmisest Hursti enda hinnangul osa umbes 500 inimest.

"Iga aastaga muutub olukord üha hullemaks ja toiduabi kaob üha kiiremini," kirjeldas Hursti avaõigusliku ringhäälingu Yle teleuudistele antud intervjuus vaeste olukorda Soomes.

President võõrustab telehitiks kujunenud vastuvõttu

President Sauli Niinistö iseseisvuspäeva vastuvõtt toob Soomes traditsiooniliselt telerite ette paar miljonit inimest – osa koduste peostuudiote traditsioonist on külaliste äratundmine ja õhtutualettide arvustamine.

Kell 18-20 põleb Soome elanike aknalaudadel aga kaks küünalt. Tegemist on juba Rootsi kuninga ning Vene keisri auks tekkinud kombega, millest rahvusliku ärkamise ajal sai tsaari-Venemaale vastuseisu ning hiljem iseseisvuse tähistamise sümbol.

Soome politsei oli iseseisvuspäeval kõrgendatud valmisolekus, kuna pealinna piirkonda oli registreeritud kümmekond meeleavaldust. Viimase kümne aasta iseseisvuspäeva meeleavaldustel on sisuliselt alati tekkinud kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel ning erand polnud ka tänavune aasta.

Muidu kulgesid meeleavaldused rahulikult, kuid [rahvuslaste meeleavalduse vastasel] anarhistide vastumeeleavaldusel "kasutati politsei suhtes sellist vägivalda, et politsei oli sunnitud kasutama suruõhurelva," nentis aseprefekt Ilkka Koskimäki Helsingi politsei teates.

Kokku peeti Helsingi meeleavalduste käigus kinni 130 inimest.

Ilves: "Aitäh sõpruse eest!"

Soomet õnnitles iseseisvuspäeva puhul ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

„Aitäh sõpruse eest!“ kirjutas president Toomas Hendrik Ilves Soome riigipeale Sauli Niinistöle saadetud kirjas. President Ilves kinnitas, et Eesti ja Soome on mitmeski mõttes teineteisele väga lähedal ning, et „meie riikide vahel puudub veel ainult toimiv X-tee“.

„Head iseseisvuspäeva Sulle ja Soome rahvale!“ soovis Eesti riigipea oma Soome kolleegile.

"Hyvää itsenäisyyspäivää!" ehk head iseseisvuspäeva soovis Soomele ja soomlastele ka peaminister Taavi Rõivas – endale omasel moel sotsiaalvõrgustik Twitteris.

Toimetaja: Rain Kooli



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.