Pühapäeval oli Soome iseseisvuspäev, Helsingi rahutustes kasutas politsei suruõhurelva ({{commentsTotal}})

{{1449383642000 | amCalendar}}

Soome tähistas pühapäeval oma 98. iseseisvuspäeva. Iseseisvuspäeval muu hulgas heisatakse pidulikult riigilipp, korraldatakse kaitsejõudude paraad ning õhtul süüdatakse aknalaudadel kaks küünalt. President Sauli Niinistö vastuvõtule on kutsutud 1800 külalist erinevatest ühiskonnagruppidest.

Soome sinivalge lipp heisati kell 9 Helsingis Tähetornimäel. Leipuheiskamisele järgnes jumalateenistus Helsingi Toomkirikus, millest võttis osa ka president Sauli Niinistö.

Iseseisvuspäeva paraad korraldatakse Soomes igal aastal eri linnas, sel aastal toimus see Kesk-Soome ülikoolilinnas Jyväskyläs. Paraadist võttis osa 650 inimest ning 50 masinat. Lisaks esines paraadi ajal Soome õhujõudude vigurlennuüksus Midnight Hawks.

Kaks pisut teistmoodi iseseisvuspäeva tähistamist toimus Soome pealinnas Helsingis samuti. Helsingi linnavalitsuse hoones korraldati mitmekultuuriline iseseisvuspäeva pidu, kus pidas kõne peaminister Juha Sipilä (Keskusta). Sipilä möönis peokõnes, et tunneb muret selle kalkuse pärast, millega osa soomlastest on suhtunud varjupaigataotlejatesse.

Alkoholistide ja kodutute vabatahtlik aitaja Heikki Hursti aga jätkas oma isa Veikko Hursti tööd ja korraldas eluheidikute iseseisvuspäeva vastuvõtu Hakaniemi turul. Sel aastal võttis "vaeste lossipeoks" ristitud ettevõtmisest Hursti enda hinnangul osa umbes 500 inimest.

"Iga aastaga muutub olukord üha hullemaks ja toiduabi kaob üha kiiremini," kirjeldas Hursti avaõigusliku ringhäälingu Yle teleuudistele antud intervjuus vaeste olukorda Soomes.

President võõrustab telehitiks kujunenud vastuvõttu

President Sauli Niinistö iseseisvuspäeva vastuvõtt toob Soomes traditsiooniliselt telerite ette paar miljonit inimest – osa koduste peostuudiote traditsioonist on külaliste äratundmine ja õhtutualettide arvustamine.

Kell 18-20 põleb Soome elanike aknalaudadel aga kaks küünalt. Tegemist on juba Rootsi kuninga ning Vene keisri auks tekkinud kombega, millest rahvusliku ärkamise ajal sai tsaari-Venemaale vastuseisu ning hiljem iseseisvuse tähistamise sümbol.

Soome politsei oli iseseisvuspäeval kõrgendatud valmisolekus, kuna pealinna piirkonda oli registreeritud kümmekond meeleavaldust. Viimase kümne aasta iseseisvuspäeva meeleavaldustel on sisuliselt alati tekkinud kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel ning erand polnud ka tänavune aasta.

Muidu kulgesid meeleavaldused rahulikult, kuid [rahvuslaste meeleavalduse vastasel] anarhistide vastumeeleavaldusel "kasutati politsei suhtes sellist vägivalda, et politsei oli sunnitud kasutama suruõhurelva," nentis aseprefekt Ilkka Koskimäki Helsingi politsei teates.

Kokku peeti Helsingi meeleavalduste käigus kinni 130 inimest.

Ilves: "Aitäh sõpruse eest!"

Soomet õnnitles iseseisvuspäeva puhul ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

„Aitäh sõpruse eest!“ kirjutas president Toomas Hendrik Ilves Soome riigipeale Sauli Niinistöle saadetud kirjas. President Ilves kinnitas, et Eesti ja Soome on mitmeski mõttes teineteisele väga lähedal ning, et „meie riikide vahel puudub veel ainult toimiv X-tee“.

„Head iseseisvuspäeva Sulle ja Soome rahvale!“ soovis Eesti riigipea oma Soome kolleegile.

"Hyvää itsenäisyyspäivää!" ehk head iseseisvuspäeva soovis Soomele ja soomlastele ka peaminister Taavi Rõivas – endale omasel moel sotsiaalvõrgustik Twitteris.

Toimetaja: Rain Kooli



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.