Valdade ühinemine võib Lõuna-Eestis omavalitsusi poolitama hakata ({{commentsTotal}})

Omavalitsuste ühinemisel väljendatakse järjest enam seisukohti, mis paiskaksid segi senised arenguplaanid ning haridus- ja transpordikorralduse. Nii tegi Tartumaa Elva linn ettepaneku liita ka osa Valgamaast - Puka ja Palupera valla. Otepääl aga peetakse võimalikuks, et ühinemiseks peaks osa ümberkaudseid valdu jagunema osadeks, liitudes omapoolse tõmbekeskusega.

Valgamaa Palupera vald on üleöö muutunud ihaldusväärseks partneriks - seda soovitakse kaasata Valgamaal kavandatavasse hajaasustusega omavalitsuste ühendusse, eile saabus läbirääkimiste ettepanek Elvast, plaane on peetud Otepääga ja võimatu pole ka Rõngu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Miljoni euro suuruse aastaeelarvega Palupera on viieteistkümne aastaga suutnud investeerida 10 miljonit, seejuures on vald võlavaba. Nüüd aga võib juhtuda, et ühinemisplaanid lõikavad valla üldse tükkideks.

Palupera vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas saab oma piirkonna näitel öelda, et tõmbekeskuste järgi uute omavalitsuste moodustamine ei ole alati loogiline lahendus.

"Inimeste liikumine ja tõmbekeskused on erinevad. Palupera valla iseärasus on see, et oleme pikergune vald: üks pool on Nõuni pool, siis on tükk riigimetsa vahel ning teine pool jääb Hellenurme-Palupera pool. Kindlasti Nõuni pool on rohkem seotud Otepää ja Tartuga, teine pool aga rohkem seotud Elva ja Rõnguga. Nii et pole ka võimatu, et meie vald läheb pooleks," selgitas Sipelgas.

Vallavanema hinnangul on oleks selline areng halb, sest näeb, et vald tuleks heaks funktsioneerimiseks säilitada endistes piirides.

Palupera valla naabri ehk Otepää valla juhtide sõnul on aga ümberkaudsete valdade osadeks jagamine siiski üks arvestatav võimalus, olgugi, et seni pole konkreetsete ettepanekuteni jõutud. Otepääle endale on kunagine linna ja Pühajärve valla liitumine toonud poliitiliselt keerulised aastad.

Otepää vallavolikogu esimees Kuldar Veere ei pea mõistlikuks, et Otepää ühineb valdadega päris terves ulatuses. Pigem tundub nende jaoks loogiline liit luua nende piirkondadega, mis on Otepääle kõige lähemad.

"Siin ma räägin Nõuni kandist ja miks mitte ka Põlvamaa, Valgjärve kandist. Teiste omavalitsuste puhul tuleb vaadata külade ja kogukondade soove. Kui nad ütlevad, et nad on seotud Otepääga, poleks me kindlasti sellise liitumise vastu. Aga tervete valdade ulatuses - näiteks Sangaste ja Pukaga - pole küll kindlust, et nende tagumiste osade side on ühinemiseks Otepääga piisav," leidis Veere.

Iseküsimus on ka see, kuidas tehakse kindlaks, mida rahvas arvab või ootab. Seni pole tehtud ka arvutusi, kui palju erinevad reformiplaanid maksavad ning kuidas mõjutaks need koolivõrku, meditsiiniteenuste kättesaadavust ja milline peaks olema ühistranspordi liikumine uutes, suuremates omavalitsustes.

Toimetaja: Greete Palmiste



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.