ERR Brüsselis: viimase aasta jooksul kokkulepitud rändekriisi pidurdavad meetmed on visad täituma ({{commentsTotal}})

Brüsseli poliitika-aastale läinud nädalal punkti pannud valitsusjuhtide kohtumine oli lõppeva aasta järjekorras 12. Ülemkogu. Alates kevadest on liidrid sõnastanud strateegiaid, mis peaksid rändevooge pidurdama. Samas tõdetakse ülemkogu järeldustes, et sõnad üksi meeleheitel inimmasse ei pidurda, mistõttu tuleks lubadused nüüd kiirkorras ellu viia.

Näiteks hotspotid ehk esmase vastuvõtu keskused Euroopa Liidu välispiiril. Itaalia ja Kreeka peamistel rändeteedel peaks täna toimima 11 keskust, kuid käivitunud on vaid kaks. Ateena ja Rooma ütlevad, et on keerulises olukorras teinud kõik endast oleneva, vahendas "Välisilm".

Appi kutsutud 1600 piirivalvurist oli detsembri keskpaigaks kohale jõudnud 170. 100 eurodaci registreerimismasinast on kreeklased kätte saanud pooled. Need on numbrid, mida Ateena kasutab näitamaks, et üle välispiiri vabalt liikuvate sisserändajate eest vastutavad ka klubi teised liikmed.

Euroopa Komisjoni ettepanek luua 1500-liikmeline Euroopa piiri- ja rannikuvalve sai Ülemkogul rohelise tule. Ülemkogu president Donald Tusk tervitas komisjoni ettepanekut. "Euroopa ei saa jääda haavatavaks kui Schengeni riigid ei suuda oma piire efektiivselt kaitsta ja seetõttu tervitan suure rahuloluga Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis tugevdab meie välispiire," sõnas Tusk.

EL-i liidritele on seatud kuue kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab selgeks vaidlema ühtse piirivalve suveräänsuse ja rahastamise küsimused, on Brüsseli ajaarvestuses ambitsioonikas eesmärk, kuid eks palju ole ka kaalul.

Ekspert: Schengeni sulgemine ei hoiaks ära terrorirünnakuid

Terrorirünnakud Pariisis andsid Schengeni sisese vaba liikumise piiramiseks veel ühe argumendi. Julgeolekueksperdi Joachim Koopsi sõnul on aga tähendaks Schengeni kadumine esimest terroristidele kapituleerumise märki, sest paanikahoos piiride sulgemine nulliks ära aastate pikkuse töö.

"Poliitika on poliitika. Valitsusi valitakse lühiajalise tsükli põhjal. Kiiduavaldused saavad osaks neile, kes on kõva käega, võtavad vastu meetmeid, mis on kiireloomulised ja annavad koheseid tulemusi, kuid piirideta liikumine on Euroopa pikaajaline saavutus, millel põhineb Euroopa, mida me kõik rahu ajal toetame," rääkis Koops.

Ekspert nentis, et loomulikult oleks piirikontrolli tingimustest relva- ja inimkaubandust lihtsam kontrollida, kuid ta küsis, kas see on tõepoolest hind, mida ollakse valmis maksma. "Isegi kui kõik piirid maailmas kinni panna, näeksime me ikkagi terrorirünnakuid," toonitas Koops.

Välispiiril pole hoolimata Ankarale lubatud kolmest miljardist ja viisavabadusest seni olulisi muutusi näha. Viimastel nädalatel on Türgist saabunud sisserändajate arv küll veidi langenud, ent selle põhjuseks peetakse pigem halvenenud ilma, mis kummipaatidega mereleminekut ei soosi.

Berliin eeldab, et piiri saab pidama, mis sillutab põgenikele seaduslikku teed Euroopasse.

EL-i kuluaarides küpseb uus põgenike ümberasustamise programm

Vabatahtlikust ümberasustamise programmist on siiani kõneldud kümnekonna liidri seas ülemkogu kuluaarides. On tõenäoline, et kui plaan on küps, oodatakse kaasalöömist kõigilt liikmesriikidelt.
Seda soodustab ka vaevaliselt käivitunud ümberpaigutamiskava, mille käigus on selgunud, et näiteks Itaalias justkui polegi enam kedagi abikõlbulikku.

Peaminister Taavi Rõivas nentis, et Eesti on praegu vastuvõtnud umbes 0,1 protsenti kokkulepitud põgenike hulgast.

"Ma tunnetan seda, et kui me hakkaks rääkima sellest, et lisaks kokkulepitule hakatakse veel numbreid suurendama, siis ei oleks see esiteks ratsionaalne ega ka väga paljudele liikmesriikidele poliitilistel põhjustel vastuvõetav," selgitas Rõivas.

Samas nentis peaminister, et põgenike Euroopa Liidust väljapoole ümberastustamise üle võib arutada, kuna selle plaani taga on oma loogika, sest ta ei näe, et enamikel EL-i riikidel oleks soov või tahe tänasest suuremate põgenike arvudega tegeleda.

"Praegu hindavad kõik tõsiselt oma võimekust, sest keegi ei taha, et eesmärkidega üle pingutamise tõttu kogu süsteem ümber kukuks," nentis Rõivas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: