ERR Brüsselis: viimase aasta jooksul kokkulepitud rändekriisi pidurdavad meetmed on visad täituma ({{commentsTotal}})

Brüsseli poliitika-aastale läinud nädalal punkti pannud valitsusjuhtide kohtumine oli lõppeva aasta järjekorras 12. Ülemkogu. Alates kevadest on liidrid sõnastanud strateegiaid, mis peaksid rändevooge pidurdama. Samas tõdetakse ülemkogu järeldustes, et sõnad üksi meeleheitel inimmasse ei pidurda, mistõttu tuleks lubadused nüüd kiirkorras ellu viia.

Näiteks hotspotid ehk esmase vastuvõtu keskused Euroopa Liidu välispiiril. Itaalia ja Kreeka peamistel rändeteedel peaks täna toimima 11 keskust, kuid käivitunud on vaid kaks. Ateena ja Rooma ütlevad, et on keerulises olukorras teinud kõik endast oleneva, vahendas "Välisilm".

Appi kutsutud 1600 piirivalvurist oli detsembri keskpaigaks kohale jõudnud 170. 100 eurodaci registreerimismasinast on kreeklased kätte saanud pooled. Need on numbrid, mida Ateena kasutab näitamaks, et üle välispiiri vabalt liikuvate sisserändajate eest vastutavad ka klubi teised liikmed.

Euroopa Komisjoni ettepanek luua 1500-liikmeline Euroopa piiri- ja rannikuvalve sai Ülemkogul rohelise tule. Ülemkogu president Donald Tusk tervitas komisjoni ettepanekut. "Euroopa ei saa jääda haavatavaks kui Schengeni riigid ei suuda oma piire efektiivselt kaitsta ja seetõttu tervitan suure rahuloluga Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis tugevdab meie välispiire," sõnas Tusk.

EL-i liidritele on seatud kuue kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab selgeks vaidlema ühtse piirivalve suveräänsuse ja rahastamise küsimused, on Brüsseli ajaarvestuses ambitsioonikas eesmärk, kuid eks palju ole ka kaalul.

Ekspert: Schengeni sulgemine ei hoiaks ära terrorirünnakuid

Terrorirünnakud Pariisis andsid Schengeni sisese vaba liikumise piiramiseks veel ühe argumendi. Julgeolekueksperdi Joachim Koopsi sõnul on aga tähendaks Schengeni kadumine esimest terroristidele kapituleerumise märki, sest paanikahoos piiride sulgemine nulliks ära aastate pikkuse töö.

"Poliitika on poliitika. Valitsusi valitakse lühiajalise tsükli põhjal. Kiiduavaldused saavad osaks neile, kes on kõva käega, võtavad vastu meetmeid, mis on kiireloomulised ja annavad koheseid tulemusi, kuid piirideta liikumine on Euroopa pikaajaline saavutus, millel põhineb Euroopa, mida me kõik rahu ajal toetame," rääkis Koops.

Ekspert nentis, et loomulikult oleks piirikontrolli tingimustest relva- ja inimkaubandust lihtsam kontrollida, kuid ta küsis, kas see on tõepoolest hind, mida ollakse valmis maksma. "Isegi kui kõik piirid maailmas kinni panna, näeksime me ikkagi terrorirünnakuid," toonitas Koops.

Välispiiril pole hoolimata Ankarale lubatud kolmest miljardist ja viisavabadusest seni olulisi muutusi näha. Viimastel nädalatel on Türgist saabunud sisserändajate arv küll veidi langenud, ent selle põhjuseks peetakse pigem halvenenud ilma, mis kummipaatidega mereleminekut ei soosi.

Berliin eeldab, et piiri saab pidama, mis sillutab põgenikele seaduslikku teed Euroopasse.

EL-i kuluaarides küpseb uus põgenike ümberasustamise programm

Vabatahtlikust ümberasustamise programmist on siiani kõneldud kümnekonna liidri seas ülemkogu kuluaarides. On tõenäoline, et kui plaan on küps, oodatakse kaasalöömist kõigilt liikmesriikidelt.
Seda soodustab ka vaevaliselt käivitunud ümberpaigutamiskava, mille käigus on selgunud, et näiteks Itaalias justkui polegi enam kedagi abikõlbulikku.

Peaminister Taavi Rõivas nentis, et Eesti on praegu vastuvõtnud umbes 0,1 protsenti kokkulepitud põgenike hulgast.

"Ma tunnetan seda, et kui me hakkaks rääkima sellest, et lisaks kokkulepitule hakatakse veel numbreid suurendama, siis ei oleks see esiteks ratsionaalne ega ka väga paljudele liikmesriikidele poliitilistel põhjustel vastuvõetav," selgitas Rõivas.

Samas nentis peaminister, et põgenike Euroopa Liidust väljapoole ümberastustamise üle võib arutada, kuna selle plaani taga on oma loogika, sest ta ei näe, et enamikel EL-i riikidel oleks soov või tahe tänasest suuremate põgenike arvudega tegeleda.

"Praegu hindavad kõik tõsiselt oma võimekust, sest keegi ei taha, et eesmärkidega üle pingutamise tõttu kogu süsteem ümber kukuks," nentis Rõivas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.