Medtöötajad nõuavad uues kollektiivlepingus öötundidel poole suuremat palka ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tervishoiutöötajad ootavad uuelt kollektiivleppelt peale palgalisa ka piiride seadmist üha suurenevale töökoormusele.

Tervishoiutöötajad esitasid oma seisukohad, millega minnakse juba sel kuul algavatele 2017/2018 aasta kollektiivlepingu läbirääkimistele. Lisaks jätkuvale palgatõusule soovitakse ka, et riik seaks piirid meditsiinitöötajate töökoormusele ehk määraks kindlaks, kui palju patsiente võib ühe arsti või õe kohta olla.

Tervishoiutöötajad soovivad eriarstide minimaalset tunnitasu viia kahetuhande 2018. aastaks seniselt kümnelt eurolt 14 euroni. Õdede palka tänaselt 5,5 eurolt enam kui seitsme euroni.

Kui põhipalk on tõusnud ka seni kehtiva kollektiivlepingu alusel, siis uude lepingusse soovitakse lisada ka 50 protsenti kõrgem palk öötundideks ja 30 protsenti kõrgem palk nädalavahetusteks.Tervishoiutöötajate kutseliidu presidendi Iivi Luige sõnul aitaks taoline tasustamine haiglatesse tööle meelitada just noorti.

"Noored mõtlevad ikkagi rohkem pere peale. Laupäeviti ja pühapäeviti on tööl staažikamad töötajad, sest noored tahavad endale rohkem vaba aega," rääkis ta.

Ühtlasi soovivad tervishoiutöötajad, et vähemalt nelikümmend protsenti tavapärasest tunnitasust saadaks ka selle aja eest, mis kodus n-ö valvel ollakse.

Uue kollektiivlepinguga soovitakse ära määrata ka tervishoiutöötajate maksimaalne töökoormus. Õdede liidu presidendi Tiina Tederi sõnul tahavad nad läbirääkimiste käigus jõuda selgete numbriteni, kui mitme patsiendi eest üks arst, õde või hooldaja korraga vastutab.

"Me töötame juba täna ülemäärase pinge all ja kui vaatame täna, kuidas mujal Euroopas tervishoiu teenust osutatakse, nt kui palju peaks olema patsiente arsti kohta või õdesid 1000 elaniku kohta - töötame ikkagi viimase piiri peal," sõnas ta.

Nii õed, kui ka arstid tõdevad, et puhtalt kollektiivleping töökoormusele piire ei sea. Küll aga annaks koormuspiiride paikapanemine selge mõõtme, kui palju meditsiinitöötajaid me juurde vajame.

Koolitused kolmandikus tasustamata

Kolmas oluline punkt, millega läbirääkimistele minnakse, puudutab tervishoiutöötajate täiendkoolitusi. Nimelt, kui nõuete järgi peaksid arstid, õed, aga ka näiteks ämmaemandad ennast aastas täiendama 60 tunni ulatuses, maksab haigekassa sellest praegu kõigest 40 tunni eest.

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa tõdeb, et haigekassalt on nõuetele vastavat rahastatust oodatud juba aastaid, kuid senimaani pole läbirääkimised tulemusteni viinud. Nüüd loodetakse siiski edule, eriti arvestades, et koolitustest sõltub otseselt ravi kvaliteet.

"Kindlasti ei tohi koolituse mahtu vähendada, sest juba selle nimigi viitab ravikvaliteedi määrusele, seega ei tohi kindlasti kvaliteedis järele anda," leidis ta.

Katrin Rehemaa sõnul on oluline, et leping, mis puudutab otseselt ligi kahtekümmet tuhandet tervishoiutöötajat, laiemalt aga kõiki eesti elanikke, oleks oluliselt mitmekülgsem, kui puhtalt palgakokkulepe. Esimene koosolek, kuhu on tervishoiutöötajad kutsuvad lisaks haiglate liidule ka haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad, toimub ilmselt juba enne jaanuari lõppu.

Toimetaja: Greete Palmiste



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: