Reinsalu: valimisea langetamisel tuleb rakendada talupojatarkust ({{commentsTotal}})

1. september Tallinna koolides
1. september Tallinna koolides Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Parlament soovitab oma resolutsioonis kaaluda europarlamendi valimiste vanusepiiri langetamist 16 eluaastani. Reedel avaldatud ametlikus vastuses toetab Eesti küll noorte suuremat kaasamist poliitikasse, kuid üleliidulist valimisea langetamist siiski ei poolda.

Läinud sügisel võttis Euroopa Parlament (EP) vastu resolutsiooni europarlamendi valmiskorralduse muutmise kohta, kus toodi ühe ettepanekuna välja üle-Euroopaline valimisea langetamise 16 eluaastani, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Statistikat vaadates on parlamendi ettepanek mõistev. Kui veel 1994. aastal osales EP valimistel ligi 57 protsenti hääleõiguslikest elanikest, siis iga järgmise korraga on valimisaktiivsus vähenenud. 2014. aastal toimunud valimistel jäi üle-euroopaline valimisaktiivsus alla 43 protsendi.

Reedel avaldati resolutsiooni kohta ka Eesti arvamus, milles toetatakse põhimõtet, et noori tuleks poliitikaga rohkem liita, kuid samas leitakse, et valimiseaga seotud küsimused peaksid jääma iga liikmesriigi enda otsustada.

Ka justiitsminister Urmas Reinsalu jääb üle-euroopalise reguleerimise osas skeptiliseks. "Neid küsimusi, mida on võimalik reguleerida riikidel endil, ei peaks üle-euroopaliselt kohustuslikus korras reguleerima," sõnas Reinsalu.

Ministri hinnangul tuleks europarlamendi resolutsiooni võtta liikmesriikidele tehtud poliitilise üleskutsena, mille raames saaks arutada, kuidas europarlamendi valimistel osalust suurendada ja debatti tugevamaks muuta.

"Pigem liigume talupoja tarkusega edasi ehk üheksa korda mõõda ja üks kord lõika," tõdes Reinsalu.

Et 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saavad 16 aastased juba valida usub Reinsalu, et kõige pealt tulebki ära oodata, kuidas need valimised lähevad.

"Niisugustes põhimõttelistes riigiõiguslikkes küsimustes tuleb ära oodata ühe otsuse rakenduspraktika ja seetõttu on mõttekas vaadata, kuidas laiendatud osalused kohalikud valimised lähevad," arvas Reinsalu.

Laanet: EP valimised on eestlaste jaoks kaugemad

Samal arvamusel on ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, kes usub, et kui KOV valimiste puhul valijaskonna laiendamine tõi kaasa tulise debati, siis EP valimistega seonduv arutelu möödub rahulikumalt.

"Kuna europarlamendi valimised on nii palju kaugemad protsessid, kuna Eesti inimeste sõna maksab palju vähem kui kohalikel valimistel, siis kindlasti ei ole need nii tuliseid," märkis riigikogu saadik.

See aga tähendab, et debatt EP valijaskonna laiendamise üle peaks olema veelgi põhjalikum ja argumenteeritum. "Eelkõige peaksid meil olema andmed ees, kuidas meil mööduvad järgmised kohalikud valimised," sõnas Laanet.

2014. aasta EP valimistel algas vanusepiir 16 eluaastast ainult Austrias. Samas näitab statistika, et kuni 24 aastaste noorte osalusprotsent oli sealsetel valimistel sama madal kui mujal Euroopas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: