Kooseluseadus tekitab endiselt pingeid ka valitsuskoalitsioonis ({{commentsTotal}})

Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjonis arutati õiguskantsleri ettepanekut viia välismaalaste seadus kooskõlla põhiseadusega, et Eesti kodanikul oleks õigus tuua Eestisse elama samasooline partner, kes on pärit mõnest kolmandast riigist. Kooseluseadus aga tekitab endiselt pingeid ka valitsuskoalitsioonis.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on välismaalaste seadus vastuolus põhiseadusega. See vastuolu seab samasooliste Eesti kodanike kooselu Euroopa Liidu omadest kehvemasse olukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praktikas on praegu nii, et kui Eesti kodanikul on näiteks ukrainlasest ehk siis mitte Euroopa Liidu kodanikust faktiline kooselupartner, kes on temaga samast soost, siis temal ei ole võimalik kvoodivabalt seda inimest Eestisse elama kutsuda," selgitas Madise.

Tema sõnul peaks aga samasoolisele kaaslasele elamisloa saamine Euroopa Liidu õiguse ja meie põhiseaduse järgi võimalik olema, kui inimene pole ohtlik Eesti julgeolekule.

"Eriti kummaliseks teeb selle olukorra asjaolu, et kui tegemist on Euroopa Liidu kodanikuga, kes Eesti kodanik ei ole, näiteks on Eestis üks Soome kodanik, siis tema samasuguse, näiteks ukrainlasest samasoolise partneri saab Eestisse elama kutsuda," lisas õiguskantsler.

Üks nüanss on asjal veel - kui Eesti kodanik elab näiteks Prantsusmaal koos oma ukrainlasest kooselupartneriga, siis aktsepteeritaks nende kooselu ka Eestis. Ehk seaduste vastuolu tõttu on kehvalt koheldud just Eestis elavad Eesti kodanikud.

Madise lisas, et just taolistest juhtumitest sai alguse tema ettepanek viia välismaalaste seadus kooskõlla põhiseadusega.

Õiguskomisjon pooldas seda ettepanekut üksmeelselt, põhiseaduskomisjon tahab enne otsustamist koguda täiendavat informatsiooni.

Riigikogus on jaanuaris tulemas ka kooseluseaduse rakendusosa teine lugemine.

"Kui oli hääletamine, siis Vabaerakond ja EKRE olid seljad kokku pannud ja Vabaerakond toetas EKRE muudatusettepanekuid nii, et jäi mulje, et nad on ühes paadis venitamistaktika ja ka ööistungite osas," rääkis sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Koalitsioonipartneritest on ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) enamus olnud vastu.

"Oleme kooseluseadust arutanud varasemalt, kui see teise lugemise otsus vastu võeti ja siis meie seisukoht oli, et IRL-i liikmetel on see otsustus vaba, nii et me ei kehtesta hääletusdistsipliini," selgitas põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL).

Samal ajal on parlamendi menetluses veel üks kooseluseadust puudutav eelnõu, mille mõte on kooseluseadus üldse tühistada. Selle osas pole IRL veel otsust langetanud.

Õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Valdo Randpere ütles, et kui IRL hääletab poolt, võib sellest hinnangut koalitsiooni toimimisele otsida küll.

"Öelda, et ta ei toimi täiel määral, võib kindlasti. Kas see tähendab nüüd ka seda, et see koalitsioon laguneb, ma ei julge ennustada, aga kindlasti, kui üks valitsuskoalitsioon töötab, siis ta peaks töötama koos," rääkis Randpere.

Riigikogu varasem praktika on näidanud, et nii mõnigi eelnõu läbib küll esimese lugemise, kuid jääb siis igavesti riiulile ega jõua järgmiste lugemiste ja lõpphääletuseni. Ka nii võib minna.

Toimetaja: Merili Nael



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: