Eestlanna Egiptuses: Kölni massiahistamisega seotud inimesed määrivad ära kõigi sisserändajate maine ({{commentsTotal}})

Egiptuses elav Kaidi Udris ütles, et massiahistamised ei ole Kairos sagedased, vaid pigem väga harvad. Kölnis aastavahetusel juhtunu määrib tema sõnul aga ära suure inimgrupi ehk sisserändajate maine.

Udris selgitas ETV saates "Ringvaade", et grupiviisilise ahistamise mõiste tekkis ja sai Egiptuses laiemat kõlapinda eelkõige seoses araabia kevadega 2011. aastal, kui leidsid aset mõned tõsisemad juhtumid Tahriri väljakul.

Tema sõnul juhtub Kairos selliseid intsidente pigem massikogunemistel, kuid siiski väga harva.

"Mina õnneks ei ole sellega kokku puutunud, sest pean targemaks massikogunemistest Kairos eemale hoida. See on selline asi, mis ei juhtu siin igapäevaselt, see pole fenomen või regulaarne sündmus, vaid see juhtub pigem massikogunemistel, kus näiteks võimudel on raske inimeste turvalisust tagada," ütles ta.

Põhjus, miks Egiptuses mehed naisi võivad ahistada, on Udrise sõnul konservatiivses ühiskonnas.

"Siin on mehe ja naise suhtlemine üsna piiratud, isegi silmside üle 3 sekundi võib olla "vale" sõnum. Ma arvan, et üks suuremaid põhjuseid, miks see toimub ja kuidas ründajad seda õigustavad, on see, et selline suurdemonstratsioon ei ole naise jaoks koht, kuhu minna - kui ta juba julgeb õhtul, pimedal ajal minna suurele väljakule oma poliitilisi vaateid avaldama, siis võib ta ka kõike muud teha ja võib-olla ta ei ole siis n-ö korralik naisterahvas," selgitas Udris.

Tema sõnul rünnatakse Egiptuses pigem kohalikke naisi, mitte lääneriikidest pärit naisi, kuigi araabia kevade ajal leidsid kõlapinda just välismaalaste vastased rünnakud. "Tegelikult on kõige lihtsam ja tavalisem "saak" neile meestele kohalikud egiptlannad, sest neid nähakse väga nõrkadena ja riik ei kaitse neid - tihti politsei ei võtaks nende häält eriti tõsiselt. Nii elatakse välja oma agressiivsust ja matšolikku võimukust naiste peal," ütles ta.

Kölni sündmused olid Udrise sõnul häbiväärsed ja kahetsusväärsed. 

"Mis iganes põhjustel see Kölnis juhtus, ma arvan, et seal oli tegu sellega, kus üks isik või grupp või kamp hakkas lollitama või kedagi kiusama ja sellega läksid ülejäänud inimesed kaasa. Aga kahjuks määrivad nad kogu suure inimgrupi ehk sisserändajate maine ära. Nii et ma arvan, et üle Euroopa on päris palju neid sisserännanuid, kes mõistavad toimunu hukka. Arvan, et üldistada on väga ohtlik, olenemata sellest, et juhtunu on väga kahetsusväärne," rääkis Udris.

Poliitikute reaktsioon juhtunule saadab tema sõnul tugeva sõnumi kõigile sisserännanutele ja pagulastele ehk poliitikud peavad ütlema, mis on Euroopas normaalne ja mis vastuvõetamatu.

"Ma arvan, et pagulasi peaks kindlasti koolitama meie kultuuriliste erinevuste osas. /.../ Selle asemel, et manitseda naisi, tuleks pigem koolitada mehi, kuidas naisi austada," märkis ta.

Kölni politsei on saanud seoses aastavahetusel toimunud seksuaalsete rünnakutega ligi 600 avaldust.

Toimetaja: Merili Nael



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: