Asekantsler: võimalikus sõjaolukorras Eestis peab inimene lootma eelkõige iseendale
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont tõdeb, et seni on kriisideks valmistudes mõeldud pigem võimalike tsiviilkatastroofide peale, aga muutunud olukord on ajendanud riiki oma plaane ümber vaatama.
„Mis seal salata, sõjaoht ei ole olnud riskide hulgas, mida on peetud Euroopas tõenäoliseks. Ilmselgelt on olukord muutunud, seetõttu paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, vaatab otsa sellele, et kui risk peaks realiseeruma, siis kuidas me käitume riigina ja mida saame kogukondade jaoks, mida inimeste jaoks teha,“ ütles Kont ERRi raadiouudistele.
Elanike ja riigi võimalikuks kriisiks ettevalmistamiseks on kokku kutsutud elanikkonna kaitse rakkerühm.
Rühmajuhi Margo Klaose sõnul on ka nende üks põhilisi lahendamist vajavaid küsimusi see, mil moel inimesi võimalikus sõjaolukorras kaitsta.
Aasta alguses jõustunud uuele riigikaitseseadusele lisatav määrus seab tervishoiuasutustele kolm valmisoleku taset, vastavalt tasemele on jagatud ka ülesanded.
Esimese taseme puhul pole kriisi veel tekkinud, kuid reaalne oht selleks on olemas. Kiirabiteenuse pakkujad peavad panema iga kolme tavalise kiirabibrigaadi kõrvale veel ühe lisabrigaadi.
Kolmas valmisolekutase, mida rakendatakse, kui riik võib olla juba sõjaseisukorras, näeb ette rohkem muutusi meditsiinisüsteemile.
Hannes Kont tõdeb, et riigi jaoks on ressursid piiratud nii kriisiks valmistumisel kui kriisi ajal, mistõttu peavad inimesed aru saama, et nende elu ja tervis sõltub võimalikus hädaolukorras peamiselt nendest endast.
„Väga oluline on mõista, et eelkõige mida me saame teha, on tõsta inimeste teadlikkust sellest, mida nad saavad teha selleks, et kõige esmasel tasandil iseennast, oma lähedasi aidata ja kaitsta.“
Toimetaja: Merit Maarits