ERR Strasbourgis: Suurbritannia võib saada õiguse piirata sisserändajate sotsiaaltoetusi ({{commentsTotal}})

{{1454525121000 | amCalendar}}

Suurbritannia saaks ühekordse õiguse piirata neljaks aastaks sotsiaaltoetusi sisserändajatele, kui David Cameron suudab veenda britte eelseisval referendumil hääletama Euroopa Liitu jäämise poolt.

Kuid kestnud läbirääkimised Londoniga on viimaks vormistatud kompromissiks, mis peaks aitama David Cameronil veenda britte eelseisval referendumil hääletama Euroopa Liitu jäämise poolt. Selles on vähemalt veendnud Brüsseli tippametnikud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Olen alati öelnud, et tahan näha Suurbritanniat Euroopa Liidu liikmena, kes kuulub liitu ausal kokkuleppel. Lahendus, mille oleme välja pakkunud, on õiglane Suurbritanniale ja 27 teise liikmesriigile," ütles Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker.

Õiglane lahendus näeb muu hulgas ette, et London saab Euroopa Liidus vabalt liikuvaid töötajaid ajutiselt ilma jätta sotsiaaltoetustest. Komisjon õigustab toetuste piiramist tõsiasjaga, et erinevalt mitmest teisest riigist, ei piiranud Suurbritannia 2004. aastal uute EL-i liikmesriikide kodanike ligipääsu oma tööturule.

Kui Britid tahavad liitu jääda, siis saaksid nad nüüd tegeleda otsuse tagajärgedega, ütles Juncker. "Me pakume välja kaitsemehhanismi, mis on loodud spetsiaalselt arvestades Suurbritannia muresid. See lubaks riigi tööturule äsja saabunud võõrtööliste toetusi piirata kuni neljaks aastaks. Mehhanism on ajaliselt piiratud ja on hädavajalik, et see oleks kooskõlas aluslepetega," lisas Juncker.

Euroopa Komisjoni juhi sõnul saab mehhanismi rakendada erakorralistel puhkudel nagu kõik põhivabaduste kitsendusi. Kokkuleppe mustandi järgi väheneksid toetused vaid neil sisserändajatel, kes saabuvad Suurbritaniasse pärast seda, kui valitsuste vaheline lepe on sõlmitud, kuid sellegipoolest tekitab see ebavõrdse olukorra, ütles Eesti europarlamendi saadik Urmas Paet.

"Üks nendest toetustest, mida soovitakse mõneks ajaks külmutada, on miinimumpalgale lisaks makstavate toetuste maksmine," selgitas Paet, kelle hinnangul tekitaks külmutamine hulga praktilisi probleeme, kuna suuremates Suurbritannia linnades ainult miinumpalgast ära ei ela.

"Muudatuste tulemusena võib teatud hulk inimesi tööturult lahkuda ja samuti ei tohi unustada ebavõrdsuse aspekti," sõnas eurosaadik.

Suurbritannia opositsioon pingutab selle nimel, et esialgset kokkulepet naeruvääristada ja Britid liidust välja tüürida. UKIP-i liider Nigel Farage ütles, et Cameroni läbirääkimised Brüsseliga algasid suurte ootustega.

"Cameron ei pidanud muutma mitte ainult Suurbritannia suhteid Euroopa Liiduga, vaid reformima ka liitu ennast. Kõneluste tulemuseks on aga Tuski kiri, kus pole juttu aluslepete muutmisest, Suurbritanniale volituste tagasiandmisest ega piirikontrolli taastamisest," sõnas Farage, kelle hinnangul polnud selline lepe ootamist väärt ning pigem on tegemist haletsusväärse püüdega.

Kui ülemkogu valitsuste vahelise leppe heaks kiidab saavad ka teised liikmesriigid õiguse sisserändajate sotsiaaltoetusi piirata juhul, kui suudetakse tõestada, et riigi sotsiaalsüsteem on erakordse surve all.

Valitsusjuhid püüavad lahenduses Briti murdele kokku leppida kahe nädala pärast toimuval Brüsseli tippkohtumisel

Rõivas: Eesti valitsus toetab praegust kompromissi

Peaminister Taavi Rõivas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegune kompromiss on mõistlik ning Eesti valitsus toetab seda.

Rõivase sõnul on põhiline küsimus selles, et Suurbritannias maksab riik madalamate palkade puhul osa palgast lisaks ja riigile tekib seega suur kohustus kohe, kui inimene tööle asub.

"Me toetame lahendust, mis hoiab Suurbritannia Euroopa Liidus, sest me saame aru, et kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma, siis see on mitte ainult Suurbritannia jaoks negatiivne, vaid ka Euroopa Liidu ja Eesti jaoks," rääkis peaminister.

"Igal juhul on Suurbritannia jäämine meie jaoks oluline ja me ei soovi taganeda vaba liikumise põhimõttest, küll aga oleme valmis arutama erinevate toetusmäärade ja nende nii-öelda jõustumishetkede üle. Iseenesest me oleme ju kokku leppinud, et sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetused on iga liikmesriigi oma õigus ja nüüd kui mõni konkreetne riik soovib oma sotsiaaltoetuseid konkreetsel juhul veidi piirata, siis see ei peaks olema vähemalt tabuteema," lisas ta.

Rõivas rõhutas, et juhul kui ei jõuta lahenduseni ja juhul kui Suurbritannia rahvas otsustabki Euroopa Liidust lahkuda, siis negatiivne tagajärg on oluliselt tõsisem. "Seetõttu ma usun, et selline mõistlik lahendus on mitte ainult Euroopa, vaid ka Suurbritannia ja Eesti huvides," ütles Rõivas.

Toimetaja: Allan Rajavee, Merili Nael



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.