Õiguskomisjon jäi kanepi tarvitamise legaliseerimise osas eriarvamusele, kuid ravikanepi osas oli üksmeel ({{commentsTotal}})

Riigikogu õiguskomisjon arutas mitu tundi Kaur Kenderi algatatud petitsiooni "Laske elada", milles palutakse muuta Eesti narkopoliitikat. Kuigi kanepi tarvitamise ja kasvatamise legaliseerimise osas jäid osapooled eriarvamusele, oli ka üksmeelt - näiteks ravikanepi tarvitamise või narkosõltlaste ravi osas.

1037 allkirja kogunud petitsioonis "Laske elada" palutakse peamiselt kolme asja: kanepi kasutamise ja oma tarbeks kasvatamise legaliseerimine, ravikanepi kasutusele võtmine ja fentanüüli ja heroiinisõltlase ravimeetmete väljatöötamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üks allakirjutanutest on Vabaerakonna asutajaliige Jevgeni Krištafovitš, kes ütles, et inimeste karistamine selle eest, et ta on otsustanud tarbida looduslikke aineid, ei ole kooskõlas demokraatia põhimõtetega.

"Kui me võrdleme seda näiteks tubakapoliitikaga või alkoholipoliitikaga, siis minu meelest on siin suur vastuolu, sest sõltuvus tubakast tekib palju kiiremini kui sõltuvus kanepist ja seetõttu ma ei saa aru, miks politsei peab oma ressurssi kasutama selleks, et - Twitteri politsei nimetab neid pühapäeva narkomaanideks - nende inimestega võidelda," rääkis Krištafovitš.

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefekt Kaido Kõplas ütles pärast kahte tundi pingsat arutelu riigikogu õiguskomisjonis, et politsei kanepi legaliseerimist kindlasti ei toeta.

"Me oleme kokku puutunud tuhandete tarvitajatega, millega meil on probleeme olnud. Me ei näe, et see midagi paremaks muudaks, kui me muudame kanepi kättesaadavaks ehk legaliseerime selle, siis ta levib ka noorte sisse, ta muutub noorte seas kättesaadavamaks," ütles Kõplas.

Tervise- ja tööminisrter Jevgeni Ossinovski ütles, et tema seisukoht kanepi legaliseerimise osas on samuti eitav. Rääkides aga kanepi tarbimisest ravi eesmärgil, ütles Ossinovski, et Eestis on täna kanepi sisaldusega preparaatide tarbimine legaalne ning neid kirjutab välja arst.

"Meile teadaolevalt on sellisel ravil 1 patsient, 1 vähihaige patsient, kellele arst sellise ravi välja kirjutas ja selle ravi ta sai. Küsimus on eeskätt selles, et arstid erinevatel põhjustel kanepit sisaldavaid ravimeid välja ei kirjuta. Väidetakse, et nad kardavad seda," rääkis Ossinovski.

Selles kontekstis võiks ministri sõnul avalikku diskussiooni ravikanepi kasutamise üle kindlasti edasi pidada ja muuta korda nii, et ravikanep oleks kättesaadavam.

Õiguskomisjonis peatuti pikemalt ka fentanüüli- ja heroiinisõltlaste tõsisel probleemil Eestis. Ossinovski tunnistas, et narkosõltlaste ravi on erakordselt ebasüsteemne. Samas ollakse valmis kaaluma petitsioonis tehtud ettepanekut, anda sõltlasele metadoonravi asemel legaalselt sarnast narkootikumi, mida ta tarbib.

"Meil on puudu statsionaarsest võõrutusravist, mida saab ainult Tallinna linnas. Meil on pikaajalise rehabilitatsiooni osas ravikohad Viljandis ja Sillamäel, aga ei ole näiteks Tallinnas ja mitmes teises kohas. Meil on väga palju puudu sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi sidususest ehk me võime metadoonravi või asendusravi inimestele pakkuda, aga kui kogu see sotsiaalne turvavõrk on puudu, siis tegelikult on suures plaanis tegemist mõttetu tegevusega, sest inimesed langevad väga kiiresti tagasi. Selles kontekstis on meil väga selge plaan koos, kuidas käsitleda sõltlasi tervishoiusüsteemis, sotsiaalsüsteemis, missugused teenused peavad neile ette nähtud olema, mismoodi saab laiendada ravivõimalusi. Taotleme ka lähikuudel riigieelarvest selleks lisavahendeid," selgitas minister.

"Petitsiooni algatajad on teinud ettepaneku kaaluda heroiinasendusravi. Selles kontekstis on mõnes riigis positiivseid tulemusi näidatud. Me oleme nõus seda metoodikat ka tõenduspõhiselt analüüsima, vaatama, kas see Eesti süsteemi võiks sobida," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: