Riigikohus otsib bitcoinidega kauplemises õigusselgust ({{commentsTotal}})

Riigikohus püüab jõuda õigusselgusele, kas bitcoini krüptorahaga kauplemine on käsitletav finantsasutuse tegevusena või mitte. Täna oli riigikohtus sel teemal avalik istung.

Hollandi ärimees Otto de Voogd tegeles Eestis veebilehel btc.ee bitcoinide müümise ja ostimsega. Kaks aastat tagasi märtsis tegi politsei- ja piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroo talle kirjaliku teabnõude, kus uuriti tema tegevuse kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pakuti teenusega bitcoinide ostu ja müüki, kusjuures ostmise ja müümise hinnad erinesid, seega ilmselt oli see raha teenimise eesmärgil tehtud. Me tahtsime selgusele jõuda," kirjeldas PPA rahapesu andmebüroo nõunik Arnold Tenusaar.

Advokaadibüroo Glimstedt partner, de Voogdi esindaja Priit Lätt ütles, et teabenõue lähtus eeldusest, et de Voogd on käsitletav finantseerimisasutusena rahapesuseaduse tähenduses, kellele kehtivad tõepoolest tegevusloa nõudest ja ranged dokumenteerimisnõuded. "Põhimõtteliselt minu klient, kes on eraisik, peab rahapesu andmebüroo arvates tegutsema nagu üks suur pank," sõnas Lätt.

Ehk siis bitcoini kui krüptorahaga tegeles Hollandi ärimees riigi meelest alternatiivse maksevahendi teenuse pakkumisega. Hollandi ärimehe esindaja ütleb, et de Voogd on lihtsalt eraisik.

Seni on kaebust lahanud halduskohus ja ringkonnakohus, kes jäid riigiga nõusse, täna menetles avalikult asja riigikohus. De Voogd ise on tänaseks, kui kaks aastat on möödas, tegevuse Eestis lõpetanud ja siit lahkunud.

Oluline ongi selle kohtuvaidluse juures see, kas ja kuidas on seaduses reguleeritud bitcoini teema.

"Seadus on väga ebaselge ja politsei rahapesu andmebüroo loeb selat välja selle, mida meie sealt välja ei loe," märkis Lätt.

"Kas bitcoin on midagi erilist võrreldes teiste digitaalsete valuutadega? Meie arvates ei ole ja selleks ei ole eriregulatsiooni vaja," ütles Tenusaar.

Riigikohus teeb otsuse 6. aprillil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: