Hvostov: Eesti kaitseväge ei saaks sõjaolukorras kasutada ({{commentsTotal}})

Andrei Hvostov
Andrei Hvostov Autor/allikas: ERR

Paraadi mõnitanud päästeametniku juhtumi valguses ütles kirjanik ja reservohvitser Andrei Hvostov, et Eesti ühiskonnal tasuks lõpetada liivakastimängud ja tunnistada, et sõjaolukorras jääb suurem osa vene kogukonnast parimal juhul neutraalseks.

Põhja päästekeskuses töötanud rühmapealik Sergei Menkov kaotas töö, sest mõnitas avalikult aastapäevaparaadi. Menkov postitas sotsiaalmeediasse paraadist video, mida ta vürtsitas venekeelsete roppustega ja mõnitas Eesti kaitseväelasi ja liitlasi.

Vikerraadiole intervjuu andnud Andrei Hvostovi käest küsiti, kas see liigitub pigem riigivaenulikuks aktiks või tulnuks seda rumala mehe tobeda naljana käsitleda.

"Ei üht ega teist. See oli rubriigist "teateid tegelikkusest". Saime autentselt tsenseerimata kujul teada, mida üks lihtne vene mees, olgugi et ta oli keskastme juht, arvab asjadest. Olen talle isegi tänulik," vastas reservohvitser Hvostov.

Hvostov tuletas meelde hoopis mullust vabariigi aastapäeva paraadi, mis toimus Narvas. Tema hinnangul olid toona kajastused paraadist isegi väga optimistlikud ja stiilis, et Eesti riik näitas musklit ja kohalik elanikkond oli vaimustuses.

"Puhas enesepettus! See miniatuurne armee ja kõik see, mis meie kaitsepoliitikas toimub, et see avaldaks meie kohalikele venelastele mingit muljet - kuulge, see on illusioon. Unustage ära see kõik," sõnastas Hvostov.

Hvostovi sõnul ei saa me kunagi teada, kui palju Menkovi suguseid inimesi ühiskonnas on, sest kui saata sotsioloogid n-ö põllule asja uurima, oskaks venelased vastata täpselt nii, nagu nad arvavad, et eestlased kuulda soovivad.

Tema sisetunne ütleb, et vanema põlvkonna esindajatest on enamik väga kriitilised, noorema põlvkonna esindajate kohta Hvostov nii kindlalt väita ei julge.

Lojaalsusega asjad väga halvad

Hvostov tuletas meelde 1999. aasta suurõppust "Kindel linn", kus ta oli rühmaülem. "Mul oli kaks jagu eestlasi ja üks jagu venelasi. Nagu väike mudel ühiskonnast. Kui nende käest uurisin, et kuidas nad sõjaseisukorras käituksid, siis midagi lohutavat sealt välja ei tulnud."

Ta rõhutas, et lojaalsusega on asjad väga halvad ja parimal juhul võib loota, et kohalikud venelased jäävad neutraalseks sõjaseisukorras.
"Selle teadmisega olen kõik need aastad elanud ja proovinud seda laiema avalikkuseni viia. Muidugi viskad nagu herneid vastu seina, sest seda ei taha mitte keegi kuulda," ütles Hvostov.

Hvostovi soovitus on, et Eesti ühiskonnal oleks aeg saada täiskasvanuks. "Kõik need liivakastimängud, et meil on kõva muskel ja küll me neile põrutame, kui tekib olukord, mis eeldab NATO artikkel 5 käivitamist - "Oh sa poiss, meil leegion marsib ja uhke on ta rüht" - mitte midagi niisugust ei juhtu. Me ei hakka sõdima."

Hvostovi sõnul on ta korduvalt öelnud, et Eesti kaitsevägi on suurepärane missioonil käimise armee, Afganistanis ja Iraagis rakendamiseks, mitte kodupinnal.

"Hoidku jumal selle eest, kui kunagi mingisuguses tulevases konfliktis peaks mul rühmas olema vene mehi mehi. Järelikult Eesti kaitseväge ei saa Eesti pinnal üldse kasutada," rõhutas ta.

Kui see on selgeks endale tehtud, siis pärast seda võiks mõelda Hvostovi arvates Eesti ühiskond mõelda, mida me üldse kohalikest venelastest tahame.

"Mis integratsiooni programmid meil siin käivad, mis on osaliselt nagu assimilatsiooniprogrammid ja osaliselt selle allasurumise katsed. Kes seda suppi kõike pärast sööma hakkab, kui meil on vastutavatel kohtadel sellised inimesed, nagu Menkov, kellest kriisiolukordades oleneb ühiskonna ellujäämine?" sõnastas ta küsimuse.

"Neid inimesi juba ette välja vihastada, neid ongi kogu aeg välja vihastatud, siis kuhu see kõik välja viib. See [Menkovi juhtum] oli väga õpetlik juhtum."

Küsimust, kas vene emakeelega ametnike ja riigikaitsjate lojaalsust peaks tõhusamalt kontrollima, hindab Hvostov mõttetuks.

"Ma vaikin. Jälle mõtlen kohe edasi, et Narva elektrijaamades peaks ka siis viima läbi lojaalsuskontrolli. Ja kui selgub, et nad on ebalojaalsed, siis paneme need elektrijaamad kinni?" vastas ta.

Kuula intervjuud:

Toimetaja: Priit Luts



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: