Noori püütakse veenda merenduses karjääri tegema ({{commentsTotal}})

Vabatahtlikud Eesti mereakadeemiast, Tallinkist ja merendusega seotud organisatsioonidest asuvad käimasoleval merekultuuriaastal koolides veenma noori, et ka meri tähendab edukat karjääri ja kindlat töökohta. Tänaseks on end külalisõpetajana kirja pannud 150 merendushuvilist üle Eesti.

Mereakadeemia direktor Roomet Leiger lubas "Aktuaalses kaameras", et kooliõpilased veenduvad, kui huvitav ja kaasaegne merenduse õppimine on.

"Õppeprotsess on hästi huvitav, see on tihedalt seotud erinevate praktikate, tehnoloogiate kasutamisega õppeprotsessis - näiteks laeva silla ja masinaruumi simulaatorid, laboratooriumid, kus on võimalik merendusega seotud protsesse läbi mängida," selgitas ta.

Üle 150 merenduse spetsialisti hakkavad koolides oma kogemusi jagama, füüsikatunnis navigeerimist ja muid meremehe põhioskusi tutvustama.

Lisaks laeva juhtimisele läheb merenduses tarvis paljusid muid oskusi, millest õpilastele räägivad Tallinki töötajad.

Selgitatakse ka seda, mis tegevused kaldal merendusega seostuvad. Rahvusvaheline purjetamiskohtunik Andrus Poksi näiteks räägib oma kogemustest Tallinna vabatahtlikus merepäästes.

"Tänapäeval on suhteliselt vaba pääs merele. Igaüks võib sinna minna ja järjest rohkem me näeme seal kooliõpilasi skuutrite või jahtide või kaatritega ringi sõitmas. Ja olud muutuvad - ilmastikuolud muutuvad, juhtub tehniliselt midagi ja ühel hetkel avastavad needsamad noord inimesed, et nad on hädas. Ja mere pealt üldiselt ära ei kõnni," rääkis Poksi.

Lektorid on lisaks mereakadeemiale ja Tallinkile veel näiteks Tallinna Sadamast, Eesti meremuuseumist, Veeteede Ametist, mereväest, maaeluministeeriumist, politsei- ja piirivalveametist.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: