ERR Brüsselis: EL lubas viisavabaduse kehtestamist Türgiga kiirendada ({{commentsTotal}})

Türgi lubab võtta tagasi kõik Kreeka saartele saabuvad paadipõgenikud kui Euroopa Liit täidab Ankara tingimused. Türgi tahab hiljemalt juuliks Euroopa Liiduga viisavabadust ja uute peatükkide avamist liitumiskõnelustel. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri sõnul kiirendatakse viisavabaduse sõlmimise protsessi.

Euroopa liidritele ei meeldi Brüsselis üllatused. Enamasti on tippkohtumiste järeldused diplomaatide ringis sõna sõnalt läbi vaieldud ja valitsusjuhtide täita jäävad mõned lüngad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eilne päev pööras Brüsseli tavad pea peale. Donald Tuski ettevalmistatud kokkulepe lükati kõrvale kui Türgi valitsusjuht pani lauale oma versiooni Euroopa rändekriisi lahendamisest.

Ettepanek, mis oli eelnevalt saanud Saksa kantsleri Angela Merkeli heakskiidu, tekitas kõigepealt protesti ja masendust, ent pärast 12-tunnist koosolekut pidid liidrid möönma, et esimest korda üle aasta väldanud rändekriisis ollakse lähedal läbimurdele, mis võib paadipõgenike sissevoolu lõpetada. Muidugi juhul kui Türgi lubadustest kinni peab.

"Oli pikk ja raske õhtu, aga meil on alus läbimurdeks. See on võimalus, et tulevikus saab kõik Kreekasse saabunud migrandid saata tagasi Türki," sõnas Suurbritannia peaminister David Cameron. 

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Tuskil nüüd nädal aega Türgiga läbi rääkida ning järgmisel nädalal on oodata väga detailses tegevuskavas kokku leppimist.

"Migrantide ebaseaduslik rändevoog mööda Lääne-Balkani teed on nüüd lõppenud," kinnitas Tusk leppe järgselt.

Kokkuleppe kohaselt võtab Türgi tagasi kõik Kreekasse saabunud illegaalsed immigrandid ja Euroopa korraldab ka Süüria põgenike tagasisaatmise.

Iga Türki tagasi saadetud süürlase kohta kohustub Euroopa Liit Türgi laagritest ümberasustama ühe Süüria põgeniku mõnda liikmesriiki. Omal algatusel paadiga Kreekasse kippujad satuvad Türgis varjupaigataotlejate nimekirja lõppu, mis peaks vähendama motivatsiooni ohtlik meretee ette võtta.

"Kui teeme nii nagu kavatseme, lõpetame inimsmugeldajate ärimudeli, mis kuritarvitab õnnetuid inimesi. Ainus viis Euroopasse tulemiseks on legaalsete kanalite kaudu," kommenteeris Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Vastutasuks tahab Türgi põgenike heaolu parandamiseks veel kolme miljardit, viie peatüki avamist liitumiskõnelustel ja Euroopa Liiduga viisavabadust. Türgi peaministri Ahmet Davutoglu sõnadest võib järeldada, et euroliit on lubanud viisaleppe sõlmimist Türgi soovitud tähtajaks.

"Mul on hea meel, et jõudsime kokkuleppele viisavabaduse jõustamises hiljemalt juuni lõpuks," lausus Davutoglu.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kinnitas, et täna otsustati kiirendada viisavabaduse sõlmimine, kuid samas nõuab EL endiselt standardite ja varem kehtestatud põhimõtete täitmist.

Isegi kui Donald Tuskil õnnestub Türgi plaan 10 päevaga euroopalikuks kokkuleppeks vormida, ei lõpeta see rändedraamat. Kuidas hakkab välja nägema kümnete tuhandete eluga riskinud paadipõgenike tagasisaatmine Türki, kuhu nad ilmselt sugugi minna ei taha ning mis saab siis kui suure valuga kokkulepitud ümberpaigutamise kvoodid, mis katavad vaid väikese osa Süüria põgenikest, täis saavad, ei ole selge.

Viktor Orban ähvardas juba eile ümberasustamise vetostada. Parimal juhul annab Ankaraga kauplemine rändekriisis veidi hingamisruumi, mida Euroopa poliitikud täna hädasti vajavad.

Toimetaja: Greete Palmiste



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: