"Vabariigi kodanikud" | Fosforiididebati korduvad teesid ja põhiküsimused ({{commentsTotal}})

Fosforiidi kaevandamise sõlmküsimuste lahkamine
Fosforiidi kaevandamise sõlmküsimuste lahkamine "Vabariigi kodanikes". Autor/allikas: ERR

Nagu sõnastas Aarne Rannamäe, võib fosforiidi kaevandamise teemat pidada debatiks, mis on jäänud aastakümneteks maapõue hõõguma. Endiselt on asjasse puutuvad inimesed jagunenud kahte leeri: poolt ja vastu. Laias laastus ollakse nõus ehk ühes: uuringuid tuleb teha, kuid seda kõigi Eesti maapõues olevate rikkuste kohta.

ERR.ee toob välja kriitilised küsimused, millele endiselt vastust otsitakse.

Kas fosforiiti tasub uurida ja kaevandada?

Geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukase sõnul on see kriitiliselt vajalik, sest planeedi ja ka Eesti elanike arv kasvab tulevikus märgatavalt. Selleks, et suuremat hulka inimesi ära toita, tuleks mõelda, kuidas põllumajandusmaad veelgi paremini kasutada. Fosforiidil baseeruvad väetised sobiks selleks hästi. Majandusliku tasuvuse uuringuid ei ole keegi teinud - hakkame pihta! Eriti on vaja uurida maapõues olevaid kompleksseid aineid ja võimalikku tulu.

Marek Strandberg ei näe asjal mõtet: kui põlevkivi turg on otsa saanud, saab ka fosforiiditurg. "Millist probleemi me lahendame? Selleks, et rikkaks saada," arutles Strandberg ning lisas vastusele, et Raukase arutlus ei pea paika, sest põllumajanduslikud praktikad on tulevikus hoopis teised.

Juhan Aare kinkis Rannamäele aastakümnete jooksul tehtud uuringu - kõik on juba teada, kõik on läbi uuritud. Analüüsid, kaardid ja tabelid on olemas.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev meenutas, et juba praegu kaevandatakse Sõmerus lahtisel meetodil lubja- ja põlevkivi, seega fosforiidi kaevandamine "tähendaks seda, et Sõmeru vallast ei jääks järgi rohkem kui üks suur auk." Toolse või Rakvere fosforimaardlate kasutuselevõtu korral tuleks esimese korral ohverdada põllumaad, teise puhul aga puhas põhjavesi.

Kes peaks uurima?

Anto Raukas on seisukohal, et igasuguste hirmude vältimiseks (nt ettevõtjate omakasu) peaks sellega tegelema riik.

Rannar Vassiljev mõistab, et kohaliku kogukonna vastumeelsus uuringutele on tulnud sellest, et asja plaanib erafirma. "Tänane regulatsioon annab ju ka õigustatud ootuse sinna hiljem kaevanduse rajamiseks." Tema hinnangul on loogiline, et see, kes vara omab, ka vara uurib.

"Selles mõttes on suur vahe, kes on uuringute teostaja. Kas uuringute tulemused - kui ettevõtte ambitsioon on kaevandada ja ta suudab uuringud objektiivselt läbi viia - oleks võimalik ka sellisena avalikkusele esitada?" küsis Vassiljev ja vastas, et tõepoolest on oluline, eks uuringud korraldab.

Kes lõikaks kasu fosforiidi kaevandamisest?

Strandberg on kindel, et eelkõige on fosforiidi kaevandamise teema tõstatanud põlevkivi turu ärakukkumise tõttu majandusraskustesse sattunud ettevõtted. 

Looduskaitsja Jaan Riis: "Ma ei usu Juhani (Juhan Aare - toim) vandenõuteooriat, et Euroopa Liit võtab meilt fosfori ära, ma ei usu ka Tiit Vähi ütlust, et me saame fosforiidiga rikkaks. See on jama. Võtame asja rahulikult. Luua tuleks riiklik geoloogia teenistus, siis nad oleks looduskaitsjatega ühes paadis. Praegu teenivad nad tihti eraettevõtjate huve."

Anto Raukas leidis, et praegust suurt Ida-Virumaa tööpuudust võiks lahendada väiksemahulise fosforiidi kaevandamisega.

Mis saab tulevikus?

Strandberg on kindel, et 2050. aastaks on suudetud end põllumajanduses mineraalsetest fosforist lahti siduda, sest see maavara on poliitiliselt väga ebastabiilne. Ta toob viitas taaskord analoogiale põlevkiviga: fosforiidi laiade maardlate kasutuselevõtt on sarnane võimalik stsenaarium, mis tänaseks on Eesti Energia ummikusse ajanud. Kõik stsenaariume ei saa tõe pähe võtta.

Pealegi saastab Strandbergi sõnul fosforiidi kasutamine põllumajanduses loodust. "Peame käituma ökosüsteemi kontekstis, mitte mõtlema turul muutuva hinna üle. Väga tõenäoline ennustus on, et turg kaob ära."  

Anto Raukas: 50 aasta pärast on meil vaja palju rohkem

Juhan Aare toonitab, et lähitulevikus tuleks poliitikutel ja ärimeestel rääkida ausalt, mida tooks kaasa Rakvere külje alt kaevandamine. Need on: veekihti mineku ja puhta vee solkimise. Teiseks tuleks keskkonnaministeeriumil mõelda väga kriitiliselt sellele, mida teha 5000 juba olemasoleva puurauguga.

Stuudios väitlesid ajakirja Inseneeria peatoimetaja ja ettevõtja Marek Strandberg ja geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukas. Samuti geoloog ja Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, endine ajakirjanik ja üks fosforiidisõja eestvedajaid Juhan Aare, Lääne-Virumaal asuva Miila küla vanem Raigo Rebane, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis, geoloog ja Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ning ning Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: