Rändeekspert: sõnumid piiride sulgemisest võivad rännet hoogustada ({{commentsTotal}})

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru ütles, et praeguste Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepete puhul veel läbimurdest põgenikeriisis ega ka hingetõmbepausist rääkida ei saa. Tema sõnul võivad sõnumid piiride sulgemisest rännet lühiajaliselt hoogustada.

"Mingit kokkulepet veel Türgiga ju ei ole. On antud kümme päeva Türgiga kokkuleppele jõdumiseks. Mis selle kümne päeva jooksul juhtuma hakkab, ei tea keegi," ütles Valdaru "Aktuaalsele kaamerale".

Pausi võib käimasolev arutelu pakkuda vaid poliitikutele, aga mitte põgenikele, kes Valdaru hinnangul tõenäoliselt hakkavad kohe otsima uut rändeteed.

"Väga oluline reegel on see, et kui hakkavad liikuma sõnumid, et piir pannakse kinni, siis see tegelikult lühikeses perspektiivis hoopis soodustab seda. Sest inimesed teavad, et nüüd on see viimane hetk - me peame minema, äkki me veel saame üle piiri," rääkis Valdaru.

Ta arvas, et lähinädalal näeme me Kreekasse suuremat rändesurvet. Pikemas perspektiivis aga see tema hinnangul väheneb.

Valdaru sõnul usub ta, et Euroopa saab lõpuks käesoleva rändekriisiga hakkama. "Ma ei tea, kas kriisi lagi on käes, aga kindel on see, et me lõpuks hakkama sellega saame ja selleks on vaja kõikide liikmesriikide selgade kokku panemist. Täna veel seda näha ei ole."

Kokkuleppe üheks keerulisemaks punktiks peab Valdaru illegaalsete paadipõgenike tagasi Türki viimist. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: