Jäärats: EL-Türgi leppe oluliseks osaks on inimsmugeldajate mahasurumine ({{commentsTotal}})

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jääratsi sõnul on üheks Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonialase kokkuleppe eesmärgiks suruda maha organiseeritud kuritegevuse poolt korraldatud inimsmugeldamine.

"Peamine, mida üritatakse saavutada selle kõrval, et lihtsalt sellist ebaseaduslikku rännet takistada, on suruda alla inimsmugeldajate võrgustike, kõikvõimalike vahendajate ja organiseeritud kuritegevuse kasumid. Et liikuda sinnapoole, kus siis ränne oleks rohkem seaduslik, kontrollitav ja sisaldaks ka seda, et avalikkus tunneks ennast sellega mugavalt, mitte see, mida me täna teleekraanidelt näha võime. Küsimus ei olegi olnud rände nullpunkti viimises," selgitas Jäärats ETV hommikusaates "Terevisioon".

Ametnik lisas, et paljud teemad, millest äsja Brüsselis räägiti, olid laual juba eelmise aasta oktoobris ning mingit suurt kannapööret seega ei sündinud. Järgmise 10 päeva jooksul peab seega Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk leidma täpsemad lahendused ja võimalused edasi liikuda.

Küsimusele, kas Türgi saabus Euroopa Liidult välja pressima ning kas Euroopa on rändekriisi ajal sunnitud Ankara probleemidele - näiteks inimõiguste küsimuses - läbi sõrmede vaatama, vastas Jäärats, et Türgi on ilmselgelt kasutanud seda võimalust selleks, et liitumisprotsessi Euroopa Liiduga kiirendada.

"Kui me räägime liitumisläbirääkimistest, siis on selge, et siin ei ole niivõrd võib-olla küsimus läbirääkimiste peatükkides endis, kuivõrd selles, et taustal on mingid muud protsessid, nagu näiteks Küprose saare ühendamine, ja selge on see, et sellise üleöö kahetunnise kohtumisega ei saa muuta seda tüüpi protsesse. Küprosel on tulemas valimised, protsess saare ühendamise üle on väidetavalt ikkagi juba lõppjärgus. Ja viisaküsimus ikkagi ei tähenda nüüd seda, et me unustame need nõudmised ära - Türgil tuleb siis selle võrra kiiremini täita need nõudmised. Meie arvamus on alati olnud, et liitumisläbirääkimiste protsess on parem võimalus Türgiga dialoogi pidamiseks, sealhulgas siis ka õigusriigi ja inimõiguste üle, mis on üks nendest keerulisematest peatükkidest," rääkis ta.

Jäärats sõnas, et praegusel hetkel ei ole näha, et äsjaste arengute valguses oleks vaja teha uusi otsuseid kuidagi Eesti pagulaspoliitika kontekstis. "Me alustame seda aastat sellest lähtepunktist, et me oleme kõigest ümber paigutanud 600 inimest. Me oleme teinud otsuse 160 000 inimese üle Euroopa Liidu ümber paigutamiseks, pluss siis veel 20 000 kolmandatest riikidest. Põhimõtteliselt ma usun, et on tekkinud arusaam, et kui me neid numbreid natuke ümber mängime ja suudame selle skeemiga alustada, saame ka vaadata, kas see üldse tegelikult tööle hakkab," ütles ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.