"Foorum": omavalitsused on valmis startima, aga Toompea pole täpsustanud, kas tegu on sprindi, takistusjooksu või maratoniga ({{commentsTotal}})

Saatejuht Andres Kuusk.
Saatejuht Andres Kuusk. Autor/allikas: Ülo Josing / ERR

Kuigi "Foorumi" haldusreformi teemaline arutelu lõppes optimistlikul toonil reformi jõudsast edenemisest, on koalitsioonierakonnad endiselt erineval meelel sellest, kuidas asjaga edasi liikuda.

"Öeldi välja, et haldusreform tuleb. Aga milline? Paraku pole need ainult detailid, milles [valtsuserakondade seisukohtade] erinevus seiseb," märkis Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna juhataja Airi Mikli.

Riigihalduse ministri Arto Aasa (RE) sõnul on 213-st omavalitsusest juba praegu aktiivsesse arutellu kaasatud 180. "See on pilt, mida pole kunagi olnud," märkis ta üle kümnete aastate saavutatud arengu kohta.

Ühinemisprotsessi omavalitsuse tasandilt vaatleja, Keila vallavolikogu liige Kadri Tillemann (IRL) on nõus, et on tõepoolest mitmeid omavalitsusi, mis on täis agarust ja valmisolekut haldusreformis kaasa lööma.

Aga "järgnevatel päevadel vaatavad omavalitsused Toompea poole. Piltlikult öeldes see protsess, mis käivitati kokkulepete põhjal, tõi soojendusdressis ja hakkamist täis omavalitsused staadionile, aga päristäpsel ei teata, mis distantsile minnakse: on see tõkkejooks, sprint või maraton," selgitas Tillemann.

Ta avaldas mitmete omavalitsuste nimel lootust, et valitsus suudab kokkulepped saavutada ja tehtut ka põhjendada.

Erakondade esindajad ei näidanud üksmeelt küsimuses, kas minimaalne omavalitsuste elanike hulk peaks jääma 5000-le inimesele või tuleks seda rahvastiku vähenemist arvestades samuti vähendada.

Neeme Suur (SDE) sõnastas kokkuvõtvalt: selgeks tuleb vaielda, milline saab olema omavalitsuste püsirahastamine ja millised nende ülesanded; milline peaks olema maakonnatasandil toimiv koostöö ja omavalitsusesisene demokraatia.

Haldusreform peab sel kevadel jõudma riigikokku - seda rõhutavad kõik koalitsioonierakonnad. Kuid ka see on lahtine, kas eelmainitud küsimuste arutelu peaks toimuma riigikogus või tuleks see selgeks vaielda Stenbocki majas.

Neeme Suur on arvamusel, et rohkem ei tohiks eelnõuga venitada: muidu jääb kauaoodatud reform taaskord aastatekst toppama. "Me ei tohi silmad kinni [uude olukorda] sisse hüpata. Vaidlused ja arutlused jätkuvad riigikogus kindlasti."

Margus Tsahkna (IRL) Suurega ei nõustu. Seekord tuleks erimeelsused selgeks vaielda siiski valitsuses: "Homme tulevad vaidlused, aga räägime asjad omavahel selgeks."

Arto Aas (RE) näeb haldusreformis võimalust näidata valitsuse tugevust. "See on võimuliidule hea võimalus näidata, et võime pikalt näägelda väikestel teemadel, aga suurtes küsimustes on meil otsustuskindlus. Lepime kokku ja viime asja ellu," lausus ta.

Toimetaja: Greete Palmiste



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: