Euroopa Keskpank lisab kokkuostuprogrammi ka ettevõtete eurovõlakirjad ({{commentsTotal}})

{{1457616004000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank (EKP) otsustas alates aprillikuust laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubab siis kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, lisaks langetas EKP kõiki põhilisi intressimäärasid.

Kokkuostuprogrammi kuine maht kasvab alates aprillikuust 20 miljardi euro võrra ehk 80 miljardi euroni kuus. Samuti lubab keskpank kokku osta investeerimisjärgu reitinguga eurovõlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

"EKP otsustas enda hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks rakendada paketi, mis kasutab erinevate instrumentide sünergiaid. Meetmed on kalibreeritud rahastamisolukorra lõdvendamiseks ning stimuleerimaks uute laenude andmist," ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Ta selgitas, et neljandas kvartalis toetas euroala suhteliselt nõrka majanduskasvu sisetarbimine, ent madaldas netoekspordi langus. "Praegune analüüs näitab, et kasvuperspektiiv on oodatust madalam," ütles Draghi. "Sisetarbimist peaks meie rahapoliitilised meetmed veelgi toetama. Kodumajapidamistele ning sisetarbimisele peaks positiivset mõju avaldama ka madalad naftahinnad," lisas EKP president.

Seetõttu näitab tema sõnul ka EKP uus majandusprognoos, et euroala aastane SKP kasvab sel aastal 1,4 protsenti, prognoos on 0,3 protsendipunkti väiksem kui detsembris. Järgmise aasta prognoosi jättis EKP 1,7 protsendile ning 2018. aastal peaks SKP kasvama 1,8 protsenti.

Keskpanga inflatsiooniprognoos näeb aga praegu ette, et sel aastal kasvab harmoniseeritud tarbijahinnaindeks vaid 0,1 protsenti, samas kui detsembris oli hinnang 1 protsent. Järgmise aasta prognoos on 1,3 protsenti ehk 0,3 protsendipunkti madalam. Ülejärgmisel aastal peaks inflatsioon euroalas olema 1,6 protsenti.

"On äärmiselt oluline vältida teiseseid mõjusid ning kindlustada, et inflatsioonimäär jõuab võimalikult kiiresti tasemele, mis jääb alla 2 protsendi, ent alla selle," selgitas Draghi.

Keskpanga president noomis ka euroala riike, viidates, et eelmisel aastal ei järgitud riigipõhiseid soovitusi piisaval määral. "Et rahapoliitilistel meetmetel oleks täielik mõju, peavad oma panuse andma ka teised poliitikavaldkonnad," ütles ta ja rõhutas, et enamikus euroala riikides on vaja veelgi kiirendada reforme ja tõsta tootlikkust.

Kokkuostuprogrammi kohta lisas Draghi ka, et EKP ei luba kindlasti kokku osta pangandusettevõtete võlakirju, ent ei ole veel teinud otsust võlakirjade osas, mille on emiteerinud finantsasutused, mis ei ole pangad. "Seda asja hakkavad uurima komiteed," ütles president.

EKP nõukogu otsustas langetada alates järgmisest nädalast põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 5 baaspunkti võrra 0 protsendile, hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 5 baaspunkti võrra 0,25 protsendile.

Draghi kinnitas, et Euroopa Keskpanga hinnangul jäävad põhilised intressimäärad praegusele või madalamale tasemele pikemaks ajaks. "Intressimäärad jäävad madalale – väga madalale – pikaks ajaks, palju pikemas horisondis kui meie kokkuostuprogramm," rääkis EKP president.

Vastuseks levinud kriitikale, et negatiivsed intressimäärad ohustavad pangasektori toimetulekut, ütles Draghi, et kommertspangade kogukasumit ei ole negatiivsed intressimäärad pidurdanud. EKP asepresident Vítor Constâncio märkis, et keskpanga rahapoliitika hoopiski tõstis mullu kommertspankade kapitalitulu.

Rahapoliitiliste meetmete paketi raames teatas EKP ka, et käivitab uue programmivooru, andmaks rahapoliitika avaoperatsioonide kõlblikeks vastaspoolteks olevatele krediidiasutustele võimaluse osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO).

Sooduslaenu annab EKP kokku neljal korral, neist esimene voor toimub 2016. aasta juulis. Selle kava korras antavate vahendite intress võib olla väga madal, miinimummäär on deposiidiintress ehk nüüd -0,4 protsenti.

TLTRO programmi eesmärk on, et pangad laenaksid selle raha edasi keskmistele ja väikefirmadele ja elustaksid sel moel majandust ning aitaksid kiirendada inflatsiooni. Samasugust sooduslaenu andis EKP ka 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta algul ning nüüd 2015. aastal.

Draghi selgitas, et on mõistlik lubada kommertspankadel, mis aktiivselt laenudega reaalmajandust toetavad, laenata omakorda rohkem kui pangad, mis tegelevad muude asjadega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: