Euroopa Keskpank lisab kokkuostuprogrammi ka ettevõtete eurovõlakirjad ({{commentsTotal}})

{{1457616004000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank (EKP) otsustas alates aprillikuust laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubab siis kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, lisaks langetas EKP kõiki põhilisi intressimäärasid.

Kokkuostuprogrammi kuine maht kasvab alates aprillikuust 20 miljardi euro võrra ehk 80 miljardi euroni kuus. Samuti lubab keskpank kokku osta investeerimisjärgu reitinguga eurovõlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

"EKP otsustas enda hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks rakendada paketi, mis kasutab erinevate instrumentide sünergiaid. Meetmed on kalibreeritud rahastamisolukorra lõdvendamiseks ning stimuleerimaks uute laenude andmist," ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Ta selgitas, et neljandas kvartalis toetas euroala suhteliselt nõrka majanduskasvu sisetarbimine, ent madaldas netoekspordi langus. "Praegune analüüs näitab, et kasvuperspektiiv on oodatust madalam," ütles Draghi. "Sisetarbimist peaks meie rahapoliitilised meetmed veelgi toetama. Kodumajapidamistele ning sisetarbimisele peaks positiivset mõju avaldama ka madalad naftahinnad," lisas EKP president.

Seetõttu näitab tema sõnul ka EKP uus majandusprognoos, et euroala aastane SKP kasvab sel aastal 1,4 protsenti, prognoos on 0,3 protsendipunkti väiksem kui detsembris. Järgmise aasta prognoosi jättis EKP 1,7 protsendile ning 2018. aastal peaks SKP kasvama 1,8 protsenti.

Keskpanga inflatsiooniprognoos näeb aga praegu ette, et sel aastal kasvab harmoniseeritud tarbijahinnaindeks vaid 0,1 protsenti, samas kui detsembris oli hinnang 1 protsent. Järgmise aasta prognoos on 1,3 protsenti ehk 0,3 protsendipunkti madalam. Ülejärgmisel aastal peaks inflatsioon euroalas olema 1,6 protsenti.

"On äärmiselt oluline vältida teiseseid mõjusid ning kindlustada, et inflatsioonimäär jõuab võimalikult kiiresti tasemele, mis jääb alla 2 protsendi, ent alla selle," selgitas Draghi.

Keskpanga president noomis ka euroala riike, viidates, et eelmisel aastal ei järgitud riigipõhiseid soovitusi piisaval määral. "Et rahapoliitilistel meetmetel oleks täielik mõju, peavad oma panuse andma ka teised poliitikavaldkonnad," ütles ta ja rõhutas, et enamikus euroala riikides on vaja veelgi kiirendada reforme ja tõsta tootlikkust.

Kokkuostuprogrammi kohta lisas Draghi ka, et EKP ei luba kindlasti kokku osta pangandusettevõtete võlakirju, ent ei ole veel teinud otsust võlakirjade osas, mille on emiteerinud finantsasutused, mis ei ole pangad. "Seda asja hakkavad uurima komiteed," ütles president.

EKP nõukogu otsustas langetada alates järgmisest nädalast põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 5 baaspunkti võrra 0 protsendile, hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 5 baaspunkti võrra 0,25 protsendile.

Draghi kinnitas, et Euroopa Keskpanga hinnangul jäävad põhilised intressimäärad praegusele või madalamale tasemele pikemaks ajaks. "Intressimäärad jäävad madalale – väga madalale – pikaks ajaks, palju pikemas horisondis kui meie kokkuostuprogramm," rääkis EKP president.

Vastuseks levinud kriitikale, et negatiivsed intressimäärad ohustavad pangasektori toimetulekut, ütles Draghi, et kommertspangade kogukasumit ei ole negatiivsed intressimäärad pidurdanud. EKP asepresident Vítor Constâncio märkis, et keskpanga rahapoliitika hoopiski tõstis mullu kommertspankade kapitalitulu.

Rahapoliitiliste meetmete paketi raames teatas EKP ka, et käivitab uue programmivooru, andmaks rahapoliitika avaoperatsioonide kõlblikeks vastaspoolteks olevatele krediidiasutustele võimaluse osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO).

Sooduslaenu annab EKP kokku neljal korral, neist esimene voor toimub 2016. aasta juulis. Selle kava korras antavate vahendite intress võib olla väga madal, miinimummäär on deposiidiintress ehk nüüd -0,4 protsenti.

TLTRO programmi eesmärk on, et pangad laenaksid selle raha edasi keskmistele ja väikefirmadele ja elustaksid sel moel majandust ning aitaksid kiirendada inflatsiooni. Samasugust sooduslaenu andis EKP ka 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta algul ning nüüd 2015. aastal.

Draghi selgitas, et on mõistlik lubada kommertspankadel, mis aktiivselt laenudega reaalmajandust toetavad, laenata omakorda rohkem kui pangad, mis tegelevad muude asjadega.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema