Kalasadamas autoga merre sõitnud mehed pääsesid tagasi kaldale ({{commentsTotal}})

Tallinnas, Kalasadamas sõitis keskpäeval läbi aia merre sõiduauto Audi, milles olnud kahel reisijal õnnestus autost välja pääseda, kuid sõiduvahend ise uppus.

Õnnetus juhtus paigas, kust väljuvad reisilaevad Aegnale ja Naissaarele ning nädalalõppudel peetakse sündmuspaigas kalaturgu. Samuti on tegemist populaarse Kalamaja piirkonnaga, kus asub kohvik Klaus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õnnetuse hetkel einestasid Klausis hollandlased, kes olid Eestis ärireisil. Poole kahe paiku päeval avanes kohviku akende tagan vaatepilt otse üle kai, läbi metallpiirete merre tuiskavast sõiduautost Audi.

Pealtnägija Natascha Walenbergi sõnul sõitis auto pidurdamata otse vette. "Mulle tundus, et autos oli kaks meest. Auto uppus päris kiiresti, aga õnneks neil õnnestus välja pääseda," rääkis hollandlannast pealtnägija.

Mehed ronisid mere põhja vajuvast Audi A8-st ise välja, neile jooksid appi kohvikukülalised, kellest üks haaras lähedal seisnud reisilaevadelt päästerõngad ja heitis need vette. Kaldale ujunud mehed toimetati kiirabiga haiglasse. Auto kiiret põhjavajumist kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" ka üks lapsevankriga kai ääres jalutanud isa, kes küll ei soostunud kaamera ette tulema.

Põhja Prefektuuri operatiivjuhi Toomas Kaarjärve andmetel sõitis Audi Kalasadama tänavalt otse akvatooriumisse, mistõttu rammis sõiduk maha ka osa akvatooriumi piirdest.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on õnneliku õnnetusega, kuna see toimus linna tingimustes ja ükski inimene selles viga ei saanud," rääkis Kaarjärv.

Politsei kinnitusel oli autos kaks keskealist meest, kas autojuht oli kaine, sellele annab vastuse ekspertiis, ütles politsei operatiivjuht. "Kiirus oli kindlasti lubatust suurem. Seda näitavad ka jäljed sündmuskohal ja auto paiskumine mitte kai vahetusse lähedusse vaid akvatooriumi keskpaika," selgitas politsei operatiivjuht.

Pika õhulennu teinud Audi sadama akvatooriumi keskpaigast väljatoomiseks võtab politsei ühendust sadama omanikuga. Autos olnud mehed polnud intervjuu tegemise ajal veel politseile oma ohtliku sõidu põhjuste kohta selgitusi andnud.

Toimetaja: Allan Rajavee



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: