Erik Moora: meediamaastik on muutunud ({{commentsTotal}})

Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Erik Moora tõdes, et meediamaastik on muutunud ja tema sõnul saab Eesti Ekspress nädalalehena tegeleda tendentsidega ja pikemat uurimist nõudvate paljastustega.

Moora rääkis ETV saates "Ringvaade", et muutunud on see, kuidas inimesed meediat tarbivad. Ta märkis, et Eesti Ekspress on paljudel internetist loetud juba enne seda, kui see neile postkasti jõuab.

"Selles maailmas lihtsalt aitab see, kui sinu sisu erineb, on teistsugune, selline, mis lugejatele midagi ütleb, kui see on natuke süvenenum, natuke põhjalikum, kui sinu vaatenurk on uus, allikad pisut paremad - seda tegelikult kord nädalas ilmuv formaat või see, et sa saad lugusid natuke pikemalt planeerida, pakub," selgitas ta.

"Kui päevaleht või online-portaal lajatab selle, mis ette tuleb, kohe välja ja kui leiab allika, siis kirjutab sellest kohe, sest homme on selleks juba hilja, siis Eesti Ekspress saab tegeleda tendentsidega, otsuste tagamaade selgitamisega, pikemat uurimist nõudvate paljastustega. See küll pole lihtne ja selleks pole ka lõputult aega, aga siiski natuke rohkem," lisas ta.

Moora sõnul pakuti talle peatoimetaja kohta. "Minu oma peas olev tegevuste plaan, mis mul selleks või järgmiseks aastaks oli, ei tähendanud kindlasti seda, et ma läheksin Eesti Ekspressi ja pakuksin ennast peatoimetajaks. Aga kui see pakkumine tehti, siis jättes esimese ehmatava reaktsiooni krõvale, ma hakkasin selle peale väga tõsiselt ja põhjalikult mõtlema," rääkis ta.

Kuigi Moora varasemad tegemised on palju olnud seotud huumoriga ja stsenaariumite kirjutamisega, siis uut tööd võtab ta väga tõsiselt. "Me ei ole kunagi oma seltskonnaga ainult nalja ja pulli teinud, vaid aeg-ajalt ka päris asju. See on nüüd võib-olla selle suuna edasiarendus," märkis ta.

Esialgu on tema ülesanne aga viia end kurssi sellega, kuidas Eesti Ekspressi toimetuses töö käib, sest ise ta ei ole kunagi varem ajalehetoimetuses töötanud.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: