Kaju: karistused narkosõltuvust ei ravi ({{commentsTotal}})

Poliitika.guru toimetaja ja justiitsministeeriumi korraldatud uimastipoliitika konverentsi juhtinud Andreas Kaju tõdes, et karistuspoliitika pole vähendanud narkomaanide arvu, vaid pigem kasvatanud kuritegelikku käitumist, kuna sõltlaste vangi paigutamine aitab kaasa nende kriminaalse käitumismustri süvenemisele.

Andreas Kaju ütles saates "Ringvaade", et kui narkomaaniat hakati 1930-ndatel tõsisemalt uurima, siis leiti, et tegemist on pigem kombelõtvusest tuleneva probleemiga, mida on võimalik lahendada karistustega heidutades.

"Arenenud maailmas ei suhtuta enam sõltlastesse nii, vaid sõltuvusi käsitletakse haigustena, mida on võimalik diagnoosida ning teatud ulatuses ka ravida ja selle negatiivseid mõjusid piirata," selgitas Kaju.

Ta lisas, et karistuspoliitikat, millel on oma osa laiemas uimastipoliitikas, ei tasu vastandada ravimisega. "Üldse on narkopoliitika täis igasuguseid alusetuid vastandamisi, kuigi me teame seda, et sõltlaste sõltuvushaigust karistused ei ravi," toonitas Kaju.

Tema sõnul kinnitab viimast nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika, mis kinnitab, et karistuste abil pole võimalik tarvitajate arvu vähendada.

Karistamine pole andnud andnud tulemusi

Andreas Kaju, kes juhtis justiitsministeeriumi poolt korraldatud konverentsi "Uimastid, kuritegu ja karistus- kuhu tõmmata piirid?", leidis, et antud kogunemine oli märk sellest, et Eestis mõeldakse uimastipoliitika raames ka muust kui karmist karistuspoliitikast.

"Samas on ka vale öelda, et Eestis on kogu aeg mõeldud narkopoliitikale väga konservatiivselt ja nüüd korraga hakatakse teistmoodi mõtlema," märkis Kaju.

"Kui me tuletame meelde Nelli Kalikovat ja teisi aktiviste, kes on narkoprobleemidega tegelenud 90-ndate keskelt, siis peab tõdema, et kui me oleksime tollal nulltolerantsi kehtestamise asemel neid kuulanud, siis võib-olla poleks sellist HIV-epideemiat," rääkis Kaju, kes aga lisas, et ta ei taha mingil juhul ka nulltolerantsi poliitikat maha teha.

Teisalt tõdes Kaju, et sõltuvuse käes vaevlevate inimeste karistamine ja vangistamine ei ole endaga kaasa toonud mingisugust tulemust. "Me teame, et tüüpiline sõltlane, kes on sattunud vanglasse, on 34-aastane Harjumaalt pärit põhiharidusega vene keelt kõnelev mees, keda karistuspoliitika ei huvita, kuna tal on rasked psüühika- ja käitumishäired," selgitas Kaju.

See aga ei tähenda Kaju sõnul, et narkomaania küüsi langenud on igas asjas ohvrid. "Meil on vaja vaadata neid kui haigeid, neile kaasa tunda ja proovida piirata kahjusid," märkis Kaju. Sestap oleks vaja terviklikku rehabilitatsiooniprogrammi, mis käsitleks sõltlast nii sel ajal kui ta on kinnipidamisasutuses kui ka vabanedes.

Eestis kõik lahendusi rakendada ei saa

Konverentsil käsileti mitmeid lahendusi, millega saaks narkomaania ühiskondlikke kahjusid vähendada. Näiteks Šveitsis Bernis rajati "süstimismajad", kus sõltlased said turvaliselt oma probleemidega "tegeleda". Kaju aga nentis, et kuivõrd meie ühiskondlikke protsesse juhib avalik arvamus, siis selliseid liberaalseid lahendusi siin niipea ei rakendata.

"Me ei pea tegelikult tänast karistuspoliitikat muutma ega suuri reforme tegema, vaid meile piisab ka sellest, kui me seame endale prioriteedid," sõnas Kaju, kes lisas, et ka justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et eesmärgiks tuleks seada fentanüüli tarbimise vähendamine.

Fookus seatakse teiste probleemide arvelt

See aga tähendab, et kui õiguskaitseorganid peavad keskenduma fentanüülile, siis nad peavad deprioritiseerima teisi asju ehk need ained ja sõltuvused, mis fookusest välja jäävad, karistataks kergemate karistustega.

Ka politsei narkotalituse juht ja Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern leidis konverentsil, et nad peavad saatma trellide taha lapsi, kes on vahele jäänud vähem ohtlikke meelemürkidega.

"Me kaevame endale ise auku ja sotsialiseerime neid inimesi vangla keskkonnas kriminaalideks ja retsideks," rääkis Kaju. Tema arvates ei peaks eesmärk olema narkomaania ära kaotamine, vaid ühiskondlike kahjude vähendamine.

"Kolmandik tänastest kinni peetavates on narkosõltuvusega ja see näitab, kui palju on meil inimesi, keda me oleme vanglasse saatnud, kuid kellest kõik ei peaks seal olema ning edasi retsidiveeruma," märkis Kaju.

Toimetaja: Allan Rajavee



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics