Kaju: karistused narkosõltuvust ei ravi ({{commentsTotal}})

Poliitika.guru toimetaja ja justiitsministeeriumi korraldatud uimastipoliitika konverentsi juhtinud Andreas Kaju tõdes, et karistuspoliitika pole vähendanud narkomaanide arvu, vaid pigem kasvatanud kuritegelikku käitumist, kuna sõltlaste vangi paigutamine aitab kaasa nende kriminaalse käitumismustri süvenemisele.

Andreas Kaju ütles saates "Ringvaade", et kui narkomaaniat hakati 1930-ndatel tõsisemalt uurima, siis leiti, et tegemist on pigem kombelõtvusest tuleneva probleemiga, mida on võimalik lahendada karistustega heidutades.

"Arenenud maailmas ei suhtuta enam sõltlastesse nii, vaid sõltuvusi käsitletakse haigustena, mida on võimalik diagnoosida ning teatud ulatuses ka ravida ja selle negatiivseid mõjusid piirata," selgitas Kaju.

Ta lisas, et karistuspoliitikat, millel on oma osa laiemas uimastipoliitikas, ei tasu vastandada ravimisega. "Üldse on narkopoliitika täis igasuguseid alusetuid vastandamisi, kuigi me teame seda, et sõltlaste sõltuvushaigust karistused ei ravi," toonitas Kaju.

Tema sõnul kinnitab viimast nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika, mis kinnitab, et karistuste abil pole võimalik tarvitajate arvu vähendada.

Karistamine pole andnud andnud tulemusi

Andreas Kaju, kes juhtis justiitsministeeriumi poolt korraldatud konverentsi "Uimastid, kuritegu ja karistus- kuhu tõmmata piirid?", leidis, et antud kogunemine oli märk sellest, et Eestis mõeldakse uimastipoliitika raames ka muust kui karmist karistuspoliitikast.

"Samas on ka vale öelda, et Eestis on kogu aeg mõeldud narkopoliitikale väga konservatiivselt ja nüüd korraga hakatakse teistmoodi mõtlema," märkis Kaju.

"Kui me tuletame meelde Nelli Kalikovat ja teisi aktiviste, kes on narkoprobleemidega tegelenud 90-ndate keskelt, siis peab tõdema, et kui me oleksime tollal nulltolerantsi kehtestamise asemel neid kuulanud, siis võib-olla poleks sellist HIV-epideemiat," rääkis Kaju, kes aga lisas, et ta ei taha mingil juhul ka nulltolerantsi poliitikat maha teha.

Teisalt tõdes Kaju, et sõltuvuse käes vaevlevate inimeste karistamine ja vangistamine ei ole endaga kaasa toonud mingisugust tulemust. "Me teame, et tüüpiline sõltlane, kes on sattunud vanglasse, on 34-aastane Harjumaalt pärit põhiharidusega vene keelt kõnelev mees, keda karistuspoliitika ei huvita, kuna tal on rasked psüühika- ja käitumishäired," selgitas Kaju.

See aga ei tähenda Kaju sõnul, et narkomaania küüsi langenud on igas asjas ohvrid. "Meil on vaja vaadata neid kui haigeid, neile kaasa tunda ja proovida piirata kahjusid," märkis Kaju. Sestap oleks vaja terviklikku rehabilitatsiooniprogrammi, mis käsitleks sõltlast nii sel ajal kui ta on kinnipidamisasutuses kui ka vabanedes.

Eestis kõik lahendusi rakendada ei saa

Konverentsil käsileti mitmeid lahendusi, millega saaks narkomaania ühiskondlikke kahjusid vähendada. Näiteks Šveitsis Bernis rajati "süstimismajad", kus sõltlased said turvaliselt oma probleemidega "tegeleda". Kaju aga nentis, et kuivõrd meie ühiskondlikke protsesse juhib avalik arvamus, siis selliseid liberaalseid lahendusi siin niipea ei rakendata.

"Me ei pea tegelikult tänast karistuspoliitikat muutma ega suuri reforme tegema, vaid meile piisab ka sellest, kui me seame endale prioriteedid," sõnas Kaju, kes lisas, et ka justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et eesmärgiks tuleks seada fentanüüli tarbimise vähendamine.

Fookus seatakse teiste probleemide arvelt

See aga tähendab, et kui õiguskaitseorganid peavad keskenduma fentanüülile, siis nad peavad deprioritiseerima teisi asju ehk need ained ja sõltuvused, mis fookusest välja jäävad, karistataks kergemate karistustega.

Ka politsei narkotalituse juht ja Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern leidis konverentsil, et nad peavad saatma trellide taha lapsi, kes on vahele jäänud vähem ohtlikke meelemürkidega.

"Me kaevame endale ise auku ja sotsialiseerime neid inimesi vangla keskkonnas kriminaalideks ja retsideks," rääkis Kaju. Tema arvates ei peaks eesmärk olema narkomaania ära kaotamine, vaid ühiskondlike kahjude vähendamine.

"Kolmandik tänastest kinni peetavates on narkosõltuvusega ja see näitab, kui palju on meil inimesi, keda me oleme vanglasse saatnud, kuid kellest kõik ei peaks seal olema ning edasi retsidiveeruma," märkis Kaju.

Toimetaja: Allan Rajavee



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.