Kaju: karistused narkosõltuvust ei ravi ({{commentsTotal}})

Poliitika.guru toimetaja ja justiitsministeeriumi korraldatud uimastipoliitika konverentsi juhtinud Andreas Kaju tõdes, et karistuspoliitika pole vähendanud narkomaanide arvu, vaid pigem kasvatanud kuritegelikku käitumist, kuna sõltlaste vangi paigutamine aitab kaasa nende kriminaalse käitumismustri süvenemisele.

Andreas Kaju ütles saates "Ringvaade", et kui narkomaaniat hakati 1930-ndatel tõsisemalt uurima, siis leiti, et tegemist on pigem kombelõtvusest tuleneva probleemiga, mida on võimalik lahendada karistustega heidutades.

"Arenenud maailmas ei suhtuta enam sõltlastesse nii, vaid sõltuvusi käsitletakse haigustena, mida on võimalik diagnoosida ning teatud ulatuses ka ravida ja selle negatiivseid mõjusid piirata," selgitas Kaju.

Ta lisas, et karistuspoliitikat, millel on oma osa laiemas uimastipoliitikas, ei tasu vastandada ravimisega. "Üldse on narkopoliitika täis igasuguseid alusetuid vastandamisi, kuigi me teame seda, et sõltlaste sõltuvushaigust karistused ei ravi," toonitas Kaju.

Tema sõnul kinnitab viimast nii Eesti kui ka rahvusvaheline praktika, mis kinnitab, et karistuste abil pole võimalik tarvitajate arvu vähendada.

Karistamine pole andnud andnud tulemusi

Andreas Kaju, kes juhtis justiitsministeeriumi poolt korraldatud konverentsi "Uimastid, kuritegu ja karistus- kuhu tõmmata piirid?", leidis, et antud kogunemine oli märk sellest, et Eestis mõeldakse uimastipoliitika raames ka muust kui karmist karistuspoliitikast.

"Samas on ka vale öelda, et Eestis on kogu aeg mõeldud narkopoliitikale väga konservatiivselt ja nüüd korraga hakatakse teistmoodi mõtlema," märkis Kaju.

"Kui me tuletame meelde Nelli Kalikovat ja teisi aktiviste, kes on narkoprobleemidega tegelenud 90-ndate keskelt, siis peab tõdema, et kui me oleksime tollal nulltolerantsi kehtestamise asemel neid kuulanud, siis võib-olla poleks sellist HIV-epideemiat," rääkis Kaju, kes aga lisas, et ta ei taha mingil juhul ka nulltolerantsi poliitikat maha teha.

Teisalt tõdes Kaju, et sõltuvuse käes vaevlevate inimeste karistamine ja vangistamine ei ole endaga kaasa toonud mingisugust tulemust. "Me teame, et tüüpiline sõltlane, kes on sattunud vanglasse, on 34-aastane Harjumaalt pärit põhiharidusega vene keelt kõnelev mees, keda karistuspoliitika ei huvita, kuna tal on rasked psüühika- ja käitumishäired," selgitas Kaju.

See aga ei tähenda Kaju sõnul, et narkomaania küüsi langenud on igas asjas ohvrid. "Meil on vaja vaadata neid kui haigeid, neile kaasa tunda ja proovida piirata kahjusid," märkis Kaju. Sestap oleks vaja terviklikku rehabilitatsiooniprogrammi, mis käsitleks sõltlast nii sel ajal kui ta on kinnipidamisasutuses kui ka vabanedes.

Eestis kõik lahendusi rakendada ei saa

Konverentsil käsileti mitmeid lahendusi, millega saaks narkomaania ühiskondlikke kahjusid vähendada. Näiteks Šveitsis Bernis rajati "süstimismajad", kus sõltlased said turvaliselt oma probleemidega "tegeleda". Kaju aga nentis, et kuivõrd meie ühiskondlikke protsesse juhib avalik arvamus, siis selliseid liberaalseid lahendusi siin niipea ei rakendata.

"Me ei pea tegelikult tänast karistuspoliitikat muutma ega suuri reforme tegema, vaid meile piisab ka sellest, kui me seame endale prioriteedid," sõnas Kaju, kes lisas, et ka justiitsminister Urmas Reinsalu tõdes, et eesmärgiks tuleks seada fentanüüli tarbimise vähendamine.

Fookus seatakse teiste probleemide arvelt

See aga tähendab, et kui õiguskaitseorganid peavad keskenduma fentanüülile, siis nad peavad deprioritiseerima teisi asju ehk need ained ja sõltuvused, mis fookusest välja jäävad, karistataks kergemate karistustega.

Ka politsei narkotalituse juht ja Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern leidis konverentsil, et nad peavad saatma trellide taha lapsi, kes on vahele jäänud vähem ohtlikke meelemürkidega.

"Me kaevame endale ise auku ja sotsialiseerime neid inimesi vangla keskkonnas kriminaalideks ja retsideks," rääkis Kaju. Tema arvates ei peaks eesmärk olema narkomaania ära kaotamine, vaid ühiskondlike kahjude vähendamine.

"Kolmandik tänastest kinni peetavates on narkosõltuvusega ja see näitab, kui palju on meil inimesi, keda me oleme vanglasse saatnud, kuid kellest kõik ei peaks seal olema ning edasi retsidiveeruma," märkis Kaju.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: