Maanteeamet: liiklusõnnetustesse sattunud jalakäijate arv on kasvanud ({{commentsTotal}})

Möödunud aastal hukkus liikluses vähem inimesi kui eelmistel aastatel, kuid maanteeamet ei julge prognoosida selle tendentsi jätkumist, kuna vigastatuid oli isegi rohkem ning liikluskultuur paranenud ei ole.

Maanteeametis tehti täna kokkuvõtteid möödunud liiklusaastast. Liikluses toimuvat kokku võttes nenditi, et midagi rõõmustavat ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Möödunud aastal hukkus liikluses 67 inimest, mida on vähem kui eelmistel aastatel, kuid vigastada saanute arv oli umbes samasugune ehk üle 1750, kiirust ületati endises mahus ja liikluskultuur üldiselt ei paranenud.

Kasvanud on kiiruseületamised rohkem kui 60 km/h.

"Viimased aastad pole olnud nii head, et nad soodustaksid kiiresti sõitmist, aga tasapisi kasvab nende juhtide arv, kes ületavad kiirust rohkem kui 60 km/h. Kui 2012. aastal tabas politsei neid 230, siis 2015. aastal juba 359," rääkis PPA vanemkomissar Riho Tänak.

Möödunud aastal tabati pea 8000 joobetunnustega juhti.

"40 protsenti 7889 tabatud juhist olid tarvitanud alkoholi sedavõrd, et nende suhtes alustati kriminaalmenetlust ehk väljahingatavas õhus oli neil rohkem kui 0,75 mg/l alkoholi," selgitas Tänak.

Mis puudutab liiklusõnnetusi, siis neis on suurenenud jalakäijate osa. Jalakäijaid hukkus möödunud aastal 24.

"Kogu säästva liikluse kontseptsioon eeldab seda, et kasutatakse rohkem ühistransporti ning jalgsi ja jalgrattaga liikumist, kuhu suunduvad kõik arenenud maailma riigid ja kuhu ka meie vaikselt suundume. See on probleem, mis pigem muutub tulevikus olulisemaks ja millega me järjest rohkem tegelema peame," rääkis maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: